Inspektsioon: Eesti pangad peavad stressile hästi vastu
Eesti pankade stressitaluvus ei tekita mingit muret, kommenteeris finantsinspektsiooni juhatuse liige Andres Kurgpõld üleeuroopalise pankade tugevusanalüüsi tulemusi.
Järgneb Andres Kurgpõllu kommentaar muutmata kujul.
Stressitest on üks tavapärastest finantsjärelevalve tööriistadest, mille kaudu hinnatakse pankade finantstugevust ning vastupanuvõimet eeldatavate riskide realiseerumise korral. Lisaks üleeuroopalisele analüüsile viib Finantsinspektsioon regulaarselt läbi Eestis tegutsevate pankade tugevusanalüüse. Tugevusanalüüside eesmärgiks on veenduda selles, et hoiustajate raha on kaitstud ka juhul, kui tulevikus peaksid ühe- või teiselaadilised võimalikud riskid realiseeruma. Kui panga riskid pole Finantsinspektsiooni hinnangul piisavalt kapitaliga kaetud, on kapitali adekvaatsuse raamistiku Basel II järelevalvelise hinnangu Pillar 2 raames finantsjärelevalvel võimalik nõuda sellise panga lisakapitaliseerimist. Lisaks järelevalvetele viivad oma tugevusanalüüse läbi ka pangad ise. Juba testi läbiviimise käigus tugevdasid mõned pangagrupid oma kapitalibaasi ehk tugevusanalüüs suunas pankasid ka ise võimalike riskide realiseerumise kartuses oma kapitaliseerituse taset tõstma.
Läbipaistvus ja usaldus on panganduses ning finantsturul tervikuna äärmiselt olulised. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poolt läbi viidud tugevusanalüüsi eesmärgiks oli finantstugevuse hindamise kõrval suurendada tulemuste avalikustamise kaudu pangandussektori läbipaistvust ning vähendada teadmatust ning vältida spekulatsioone.
Euroopa Liidus läbi viidud tugevusanalüüsi puhul oli tegemist suhteliselt keeruka testiga. Finantsinspektsiooni jaoks oli oluline, et valimiga olid hõlmatud kõik Eesti turul tegutsevad süsteemselt olulised pangagrupid: SEB, Swedbank, Danske ja Nordea. Stressitesti stsenaariumides arvestati majanduslanguse ning kinnisvarahindade langusega, tõsteti hüpoteetiliselt võimalikke laenukahjumeid ja maksejõuetuse parameetreid, hinnati alla väärtpaberiportfellid ning arvestati ressursi hinna kallinemisega. Majandusaktiivsuse vähenemise eelduse juures jäeti aga samas pankade administratiivkulud praegusele tasemele. Lisaks kitsendati põhi-omavahendite definitsiooni ehk omavahenditest jäeti välja teisesed omavahendid ja hübriidinstrumendid - instrumendid, millel on nii omakapitali kui laenu tunnused.
Tulemusest selgub, et võimalikud probleemid puudutavad eelkõige nende riikide panku, kus ka riigid ise seisavad finantsprobleemide ees. Skandinaavia pangagrupid, kes tegutsevad ka Eesti turul, olid ühed paremini kapitaliseeritud pangad - nende finantstugevus on hea.