Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Toiduainetööstuse konkurentsivõime ohus
Kuigi põldurid saavad tänavu hea saagi, tõotab suur osa toiduainetööstuse toormest ehk liha, piim ja munad sellele vaatamata taas kallineda. Toiduainetööstuse konkurentsivõimet ohustavad lisaks naaberriikide suuremad toetused.
Eestis kallinevad piima- ja teraviljatooted, ennustab maailmaturuhindade analüüsi põhjal Eesti Põllumajandus-kaubanduskoja infotalituse juht Vevo Olevsoo. Teravilja kallinemine kergitavat omakorda mõnevõrra ka liha hinda.
Ka Läti põllumajandustoetuste keskuse spetsialistid ennustavad, et sügisel kallinevad liha, munad, piimatooted ja kohv. Samaks jääb ehk vaid kakao, riisi ja suhkru hind ning Venemaa, Ukraina ja Valgevene hea saak peaks paigas hoidma ka juurviljahinna.
Suurt hinnatõusu ei tohiks tulla, arvab aga toiduainetööstuse Uvic direktor Aleksandr Musarov. Tõepoolest, äsjane teraviljaikaldus tõi kaasa hinnaralli, kuid tänavu on viljasaak Venemaal väga hea ning sealne hind mõjutab kogu maailmaturgu märgatavalt, põhjendab ta.„Minu tarnijad on isegi hindu langetanud. Lihaturg on inertsem ja taastub aeglasemalt, kuid aasta lõpuks defitsiit ilmselt kaob. Meie küll ei kavatse sügisel oma hindu tõsta,” kinnitas Musarov.
Saidafarm AS-i kaasomanik Juhan Särgava märgib, et sõltume aina rohkem maailmaturust: impordime tehnikat, kütust jne. „Kõik kulud peab tasa teenima. Pärast ühinemist Euroopa Liiduga peame täitma aina rohkem igasuguseid keskkonnakaitse-, ohutus- jne nõudeid. See kõik aga tähendab lisakulutusi,” ütles ta.Samas on Lätis ja Leedus hinnad mõnevõrra madalamad. Olevsoo arvates on see eelkõige seotud ELlt väljakaubeldud üleminekuperioodiga ning sellega, et nendes riikides pole põllumajandustootmine veel viidud vastavusse EL nõuetega. Eestis olid tootjad sunnitud investeerima suuri summasid, et vastata Euroopa nõuetele.Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepa sõnul on teistes Baltimaades ka põllumajanduse eurotoetused suuremad: Lätis hektarilt 185 ja Leedus 165 eurot samas, kui Eestis on see summa kõigest 152 eurot. Sestap on kasvõi toorpiimgi Eestis palju kallim kui Lätis-Leedus.„Arvestades, et näiteks soomlased doteerivad ka põllumajandusettevõtete kulutusi elektrienergiale, kaotavad meie tooted konkurentsivõimet,” nentis Olevsoo.Kuna loomakasvatuses moodustab elektrienergia märkimisväärse osa kuludest, siis mõjub elektri kallinemine Talleggi kommertsdirektori Margus Venelaise prognoosi järgi negatiivselt tootmise rentaablusele ning seejärel ka liha ja munade tootmismahule.
Loe pikemalt Äripäevast, milleks osta päevapilet
SIIT või telli leht
SIIT.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.