Parts: majandusvalitsus tooks bürokraatiat

Äripäev palus Eesti poliitikakujundajatel avaldada oma mõtteid, mida nende arvates euro praeguses ülesehituses muuta tuleks, mida võiks sisuliselt tähendada euroala majandusvalitsus ja eelarveliit ning millisel viisil võiks laheneda ülemäärase võlakoorma probleem reas riikides.

Euro probleemid on tingitud sellest, et eurotsooni riikide eelarvepoliitika pole vastanud nõudmistele, mida ühisraha pidamiseks järgida tuleks. Euroopa rahapoliitika teeb keerukaks see, et üks ja sama poliitika peab sobima väga erinevas olukorras olevatele riikidele. Võlakriisi tõttu on need erinevused riikide vahel võimendunud ja sellise kompromissi leidmine keeruline, ent ka võlgades riikide jaoks poleks eurotsoonist lahkumine kasulik samm.

Võtmeküsimus võlakriisi lahendamisel on sellise majanduskeskkonna hoidmine, kus normaalses seisus eurotsooni ettevõtetel ja tarbijatel on piisav kindlustunne homse suhtes. Euro võib teiste valuutade suhtes nõrgeneda, kuid riikide koostöös tuleb saavutada, et raskustes olijad oma võlaprobleeme sisuliselt lahendama hakkavad. Struktuursed muutused, mida selleks tarvis on, ei tähenda ju muud, kui et tänastes võlgnikriikides tuleb naasta äraproovitud ja töötavate lahenduste juurde. Äri peab ajama erasektor, mitte riik, ettevõtted peavad olema eraomandis ja konkurents vaba. Riik peab üldistes huvides kulutusi tegema nii palju kui tulud võimaldavad, mitte nii palju kui õnnestub juurde laenata.

Kõikvõimalikud ideed ELi majandusvalitsuse, Euroopa Ühendriikide, eurotsaaride jms kõlavad pigem retoorikana ja on suurema sisuta. Selliste ideede alatooniks on - rohkem tsentraliseeritut  bürokraatiat. Eurotsoon peaks siiski lähemas tulevikus hakkama saama senises põhiseaduslikus raamistikus.