• OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2251,05%64 811,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97
  • OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2251,05%64 811,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97
Kui Euroopa riikide poliitikud oleksid ühel nõul, rahustaks see finantsturge ja vähendaks määramatust, leiab Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut. Paraku pole seda niipea loota.
Äripäev palus Eesti poliitikakujundajatel avaldada oma mõtteid, mida nende arvates euro praeguses ülesehituses muuta tuleks, mida võiks sisuliselt tähendada euroala majandusvalitsus ja eelarveliit ning millisel viisil võiks laheneda ülemäärase võlakoorma probleem reas riikides.
Kommenteerib Annika Paabut.
Professor Mundelli optimaalse rahaliidu teooria näeb ette veel ka tööjõu vaba liikumist ses regioonis, mis sisuliselt tähendab, et puuduvad kultuuri- ja keelebarjäärid jmt ning on võimalik ühest riigist suhteliselt tagasihoidlike kuludega teise riiki liikuda. Lisaks on algses versioonis rahaliidu eeltingmuseks ka kapitali vaba liikumine ning palkade ja hindade paindlikkus. Eelnev aga ei kehti euroala kohta, küll on see aga osaliselt tõene USA kohta. Seega jah, Euroopa Rahaliit pole optimaalse rahaliidu (OCA) etalon.
Majandusvalitsus? Ilmselt on see selline kogum inimesi, kes juhiks ühtse eelarvepoliitika elluviimist ning vastutaks ka erinevate juhtnööride, otsuste ja määruste eest. Kui aga puudub poliitiline konsensus, ei usu ma sellise valitsuse edusse.
Tohutu võlakoorem Euroopas? Ma ei nimetaks seda tohutuks - ka paljudes teistes riikides on võlakoorem kõrgem kui nt Kreekas või Hispaanias. Peamine lahendus on sarnane sellele, mida Eestis juba tehti - ehk siis üle majandustsükli peab eelarve olema tasakaalus. Võlakoorma vähendamise ühe lahendusena on pakutud ka inflatsiooni lubamist üle Euroopa Keskpanga eesmärgi (2%), mis võiks aidata n-ö võlast välja kasvada. See aga on üsna libe tee. Kuigi jah, mõned protsendipunktid kiirem inflatsioon veel majandust ei halva.
Samas võib inflatsioon kergendada võlgade maksmist kui võlad on eelnevalt restruktureeritud. Ent ometi tasub meeles pidada, et inflatsioon võib samas ka kontrolli alt väljuda, mis omakorda sunnib keskpanku tavapäraste meetmetega reageerima ja intressimäära tõstma.
Näen peamise lahendusena siiski võlgade restruktureerimist.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele