• Jaga lugu:

    Kalavarude kahjustamise karistused karmistuvad

    Valitsus kiitis heaks määruse, mis suurendab kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrasid.

    "Kindlasti muudab uus kord raskemaks nende elu, kes seadusi ei austa ning tegelevad röövpüügiga või käituvad lihtsalt hooletult. Mitmed trahvimäärad tõusevad, mis loodetavasti aitab tulevikus rikkumisi ära hoida. Selle tulemusel peaks ka kalavarude olukord paranema ning ausatel kalameestel olema põhjust rõõmustamiseks," ütles keskkonnaminister Keit Pentus.
    Eelnõu põhimõte on, et sarnase kaitsestaatusega kalade puhul peaks kahjuhüvitamise määrad olema sarnased, seetõttu on mitme kalaliigi praegu kehtivat kahjuhüvitamise määra muudetud.
    Kõige rohkem on suurenenud meriforelli ja jõeforelli kahjumäär 20 eurolt 30 eurole ning angerja kahjumäär 10 eurolt 30 eurole ühe kala kohta. Vähenenud on haugi kahjumäär 10 eurolt 7 eurole ja vimma kahjumäär 4,8 eurolt 2 eurole isendi kohta.
    Uudsena on eelnõu kohaselt sätestatud kalaliikide kahjumäärad kilogrammi kohta. See on vajalik juhuks, kui ebaseadusliku püügiga kalavarudele tekitatud kahju tuvastatakse hiljem, mistõttu kannatada saanud kalu ei ole võimalik enam üle lugeda.
    Nüüdsest loetakse kalavaru kahjustamiseks peale kala surmamise ja vigastamise ka kala loomulikust elukeskkonnast eemaldamine, kui see kaasnes kehtivate õigusaktide nõuete teadliku rikkumisega. Näiteks kui inspektor tabab haugi püügikeeluga alalt õngitseja, kes haugid juba kotti pannud ja ilmselgelt kavatsenud need kaasa võtta, tuleb õigusrikkujal maksta kahjuhüvitist ka siis, kui kalu on veel võimalik vette tagasi lasta.
    2010. aastal registreeriti kokku 1458 kalapüügi valdkonnaga seonduvat rikkumist, seal hulgas 760 selguseta kuuluvusega püügivahendite eemaldamist. Kalavarudele tekitatud kahju tuli hüvitada nende rikkumiste eest kokku ligi 800 000 krooni eest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Tallinna börsil ei langenud täna ükski aktsia
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.