Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kreeka: me ei suuda kärpida

    Kreeka valitsus tunnistas erakorralisel kabinetinõupidamisel, et ei suuda täita algselt Euroopa Liidu ja IMFiga kokku lepitud eelarvedefitsiidi kärpeplaani.

    Samas liiguti edasi uute kokkuhoiumeetmetega, mis näevad ette tuhandete avaliku sektori töötajate koondamisi.
    Tänavu jääb Kreeka eelarvedefitsiit 8,5% tasemele SKPst algselt kokku lepitud 7,6 asemel, mis teeb rahas 18,69 mld eurot. Eile valitsuse istungil kinnitatud tuleva aasta eelarve visandab defitsiiti algselt plaanitud 6,5% asemel 6,8% tasemel SKPst (14,65 mld eurot).
    Suurem defitsiit ei tule üllatusena – kolmandat aastat languses Kreeka majandus kahaneb tänavu algselt prognoositud 3,9% asemel 5,5% ning tuleval aastal veel 2%.
    Kokku kinnitas Kreeka valitsus eile uusi kokkuhoiumeetmeid agentuuri Bloomberg andmeil 6,6 miljardi euro väärtuses, et eelarvedefitsiit kontrolli alla saada ja kindlustada järgmine väljamakse läinud aastal Kreekale eraldatud abilaenust. Ilma selle kaheksa miljardi eurota saab Kreeka valitsusel kuu keskel raha otsa.
    Läbirääkimised troika ehk IMFi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga inspektoritega – kes kiitsid tuleva aasta eelarvekava heaks –, lõppesid laupäeva hilisõhtul. Täna arutavad Kreeka kokkuhoiplaane Luksemburgis kogunevad euroala rahandusministrid. Otsuse Kreeka järgmise laenuosa väljamaksmise kohta teevad rahandusministrid erakorralisel kohtumisel 13. oktoobril.
    Ajalehe Wall Street Journal andmeil plaanib Kreeka valitsus uute kokkuhoiumeetmete raames 30 000 avaliku sektori töötaja arvamist tööjõureservi alandatud palgaga, millest järgmine samm on koondamine. Juba tuleval aastal peaks see kokkuhoidu andma 300 miljonit eurot ning on esimene samm kavast kärpida avalikust sektorist 2015. aastaks 100 000 töökohta.
    Samuti on meetmete seas avaliku sektori palgakärped kuni 40%, pensionite vähendamine, maksuvaba miinimumi läve alandamine, riigivara erastamine 50 mld euro väärtuses, hasartmängude turu avamine, mis hakkaks riigile tooma tulu litsentside müügist ning mängutulust jne.
    Eelarvekava järgi on Kreeka eelarve primaarne ülejääk (enne laenuintresse) tuleval aastal 3,2 miljardit eurot ehk 1,5% SKPst.
    Täna esitab Kreeka valitsus uue kärpekava ja tuleva aasta eelnõu parlamendile, mis peaks meetmed kinnitama selle kuu lõpuks.
    Samal ajal kasvab vastuseis uutele kokkuhoimeetmetele nii avalikkuses kui Kreeka valitsevate sotside ridades, kellel on parlamendis vaid neljakohaline enamus. Streigid on Kreekas viimastel nädalatel olnud pea igapäevane nähtus – täna on tööseisakus transporditöötajad. Kolmapäeval plaanivad avaliku sektori ametiühingud korraldada üleriigilise streigi ning järgmist suurstreiki on oodata juba 19. oktoobril.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Coop teeb oma ilusa kasumiga mulle silma
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Raadiohommikus: kohvi, killustiku, tööjõu ja raamatute hinnast "Kuumal toolil" Jüri Ratas
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.