Saatke need kuklid Kreeka talunikele!

"Eesti on olnud solidaarne ja Eestile tuleb mõõta sama puuga tagasi," sõnastas Padar Eesti positsiooni, märkides, et olukord, kus Eesti põllumees saab hektaritoetust 115 eurot, samas kui Euroopa "tipud" kasseerivad üle 600 euro, ei lähe mitte.

Komisjoni ettepaneku järgi tõuseks toetus aastaks 2020 ca 146 eurole hektarist, samas kui Euroopa keskmine on 260 euro tasemel. Toetused ühtlustuks ELi keskmise tasemel alles 2028. aastal.

Ausat konkurentsi ei ole. "Kreeka ja Soomega võrreldes on Eesti toetused minimaalsed," möönis Tallinnas piketil osalenud Kaido Kirst Saaremaalt Nuudi talust, kelle tuludest moodustavad toetused ca 25-30%. "Kui konkurentidel on suuremad toetused, siis on see meile probleem, et me ei suuda maksta ei töölisele palka ega soetada vajalikku tehnikat. Ka oma toodangu eest ei saa odavamat hinda küsida," rääkis Kirst, tõdedes, et eks see tähendaks edasi virelemist, kui asjad ei parane. "Vaevalt, et poodi kinni pannakse," naeris ta.

"See on ühine liit ja kui praegu rõhutakse eriti solidaarsusele, et anname Kreekale raha, kus siis põllumajandusturul see solidaarsus mängu tuleb!" pahandas Rainer Peters Kehtna Mõisa OÜst, kandes plakatit, mis nõudis toetuste tõstmist vähemalt Euroopa keskmise tasemele.

Brüsselist Tallinnas komisjoni reformikava tutvustama saabunud ametnikele anti üle kolme Balti riigi ühispöördumine, milles taotletakse toetuste kiiremat ühtlustamist.

"See on esimene kord, kus Eesti, Läti ja Leedu saadikud on mingi teemaga ühe laua taga," kiitis pretsedenti Ivari Padar. "Seda pole Euroopa Parlamendi ajaloos enne olnud."

Poolakad ükskõiksed. Poola huvi, mis samuti Ida-Euroopa riigina väiksemaid toetusi saab, oli Padari sõnul ühisettevõtmise vastu aga leige. "Tundub, et see, mis komisjon Poolale pakub, sobib neile märksa enam kui see, mis Balti riikidele pakutakse."

Eile Tallinnas viibinud ELi põllumajandusdirektoraadi ametnik Sören Kissmeyer lubas ühisavalduse kohale viia. Samas toonitas ta, et võrdne kohtlemine ei tähenda tingimata võrdseid makseid. "Sisendite kulud ei ole samad," tõrjus ta Eesti talunike üht peamist argumenti.