Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põllumajandustoetused tuleb kaotada või tarbijale jagada

    Esmaspäeval riigikogus uut ametivannet andes ütles president Toomas Hendrik Ilves, et Eestil on moraalne õigus küsida suuremaid toetusi. "Eestil tuleb koos oma liitlastega taotleda õiglast kohtlemist. Kui oleme suhteliselt vaesema riigina läinud rikkamatele appi, siis on meil ka moraalne õigus küsida ühisest eelarvest suuremaid, tegelikult aga võrdsemaid toetusi," rääkis Ilves.
    Milleks toetused? On neid üldse vaja? Nad ju mitte ei tekita konkurentsi, vaid hoopis tapavad seda - kes oskab projekte kirjutada (osta), saab konkurentsieelise. Samas peab mõni, kes küll hea oma põhitöös, aga turult lahkuma. Sest kõhnuva kaukaga tarbija ostab odavamat, mis sellest, et see kusagil teises Euroopa otsas toodetud.
    Toetuste kaotamine oleks kasulik ka põldureile. Eriti neile, kes praegu ühisest europotist vähem saavad, näiteks Eesti põllumeestele. Nii ütles üks kolmapäeval Euroopa maja ees meelt avaldanud põllumeestest, Harjumaa kartulikasvataja Jaak Vackermann Õhtulehele, et Eesti põllumees kahtlemata võidaks toetuste kaotamisest. "Mina kartulitootjana mäletan aega, kui Poolas levis ringmädanik ja meie taimekaitseinspektsioon keelas Poola kartuli sisseveo. See otsus mõjutas märgatavalt minu sissetulekuid," kirjeldas Vackermann.
    Kahjuks on siiski kindel, et ükski oma koha pärast muretsev Euroopa poliitik ei julge nii radikaalset otsust vastu võtta.
    Aga toetaks siis tarbijat! Jagaks noodsamad toetused hoopis otse tarbijale? Ja tarbija siis ise vaatab, millist põllumeest oma ostuga toetab. Mõelgem, põllumajandustoetusteks läheb Euroopa Liidu eelarvest peaaegu 40% ehk 55 miljardit eurot aastas. Arvestades, et Euroopa Liidus elab ligikaudu 500 miljonit inimest, teeb see aastas umbes 110 eurot inimese kohta. Ühest küljest polegi nagu palju, eriti mõne kõrgepalgalise vallalise ja väljas sööva linnavurle seisukohast vaadatuna, kuid ise süüa tegevale perele oleks sellest küll abi.
    Kuidas toetus täpselt tarbijate vahel laiali jagada, kas anda lihtsalt raha, võtta kasutusele tšekiraamatud või magnetkaardid, ning kas toetuse eest saaks osta mida iganes või üksnes kodumaal toodetud toidukaupa, on juba valikute küsimus. Ja pigem tehnilist laadi valikute küsimus. Mõte jääb ju samaks - kui tarbija otsustab, millist kaupa ta toetuse eest ostab, annab ta sellega konkurentsile hoopis hoogu - kehvem sai jääb letile ning selle tootnu peab elu üle järele mõtlema hakkama.
    Igatahes on kindel, et midagi tuleb muuta, sest ühisel turul ei ole võimalik toota, kui sisend- ja kokkuostuhinnad on sarnased, toetused erinevad aga mitu korda.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.