Septembri lõpu seisuga on stabiliseerimisreservi maht soetusmaksumuses 325,6 miljonit eurot  ja turuväärtuses 329,7 miljonit eurot. Kolmanda kvartaliga on reserv suurenenud turuväärtuses 5,6 miljoni ja aasta algusest 11,1 miljoni euro võrra.

Kolmandas kvartalis laekus seaduse alusel reservi 1,6 miljonit eurot. Stabiliseerimisreservi kvartali tulususeks kujunes 5,08 protsenti. Kõrge tootlus tulenes hindade tõusust võlakirjaturgudel. Reservi tulusus aasta algusest on 2,23 protsenti, mis ületab võrdluseks oleva normportfelli tulusust 0,15 protsendi võrra.

Reservi finantsvahendite paigutamisel lähtutakse konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärk on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus. Eesmärkides kolmandal kohal on tulu teenimine.

Reservi haldamisel lähtutakse kehtestatud investeerimispiirangutest ning normportfellist, mis koostatakse iga kuu alguses eurotsooni valitsuste võlakirjadest ja rahaturuinstrumentidest.

Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (72,35 protsenti paigutuste struktuurist) ning krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse (25,34 protsenti). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (37,37 protsenti) ja Austria (10,99 protsenti) valitsuste võlakirjad ning Swedbanki hoius (12,29 protsenti).

Rahandusminister Jürgen Ligi andis ülevaate stabiliseerimisreservi varade koosseisust ja väärtusest täna valitsuse istungil.