Ootamatu teade Kreeka peaministrilt Papandreoult

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 1. november 2011 kell 8:09
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ootamatu teade Kreeka peaministrilt Papandreoult
Kreeka peaministri George Papandreou ootamatu teade, et ta kavatseb Kreeka uue abipaketi rahvahääletusele panna, riskib euroalal uue kriisilaine vallandada.
Läinud nädalal leppisid euroala liidrid kokku, et Kreeka saab uue 130 miljardi euro suuruse abipaket ning et 50% Kreeka avaliku sektori võlakoormast läheb mahakandmisele. Kreekal tuli selle eest aga nõustude uue kärpekavaga, mis on riigis vallandanud uue ägeda protsestilaine. Papandreou põhjendas otsust sellega, et vajab laiemat poliitilist toetust.
„Kõlab nagu püüaks keegi kokkulepitust kõrvale vingerdada,“ ütles Saksamaa koalitsioonipartneri Vabade Demokraatide fraktsiooni juht parlamendis Rainer Brüderle. „Teha saab vaid üht: valmistuda võimalikuks Kreeka pankrotiks. Kui Kreeka tingimusi ei täida, jõuab kätte ajahetk, mil raha rohkem juurde ei anta,“ vahendas agentuur Reuters.
„See on väga üllatav ja samas julge otsus,“ ütles Berliinis asuva Euroopa juhtimis- ja tehnoloogia kõrgkooli president Jörg Rocholl. „Kui see tagasilöögi annab … võib see tähendada, et teised euroala riigid ei tunne enam kohustust ka oma lubadusi täita.“ Nii ei saa Kreeka enam euroala liikmeks jääda.
„Kui tuleb referendum, on tõenäoline, et kreeklased uusi kärpeid heaks ei kiida. Sellest võib järeldada, et kaardimaja kukub kokku,“ ütles firma BGC Partners vanemstrateeg Howard Wheeldon.
„Raske on prognoosida, mis siis saab, kui kreeklased kärped tagasi lükkavad. See on halb nii Euroopa Liidule kui eriti euroalale, kuid Kreekale endale oleks tagajärjed kõige rängemad,“ ütles nobelist Christopher Pissarides. „“Ei“ tulemuse korral kuulutaks Kreeka kohe välja pankroti ja oleks momentaalselt maksevõimetu. Ma ei näe sellisel juhul, et nad euroalale jäävad.“
„Olukord on nii pingeline, et sisuliselt toimuks hääletus nende euroala liikmelisuse üle,“ ütles Soome Euroopa asjade minister Alexander Stubb MTV3-le. Kui Kreeka hääletab nõutud kärped ja reformid maha, pole ka abi lootust.
Negatiivselt võtsid uudise vastu ka Kreeka väljaanded. „Uus ebakindlus on viimane, mida Kreeka praegu vajab,“ taunis ajaleht Kathimerini.
Analüütikute arvamused läksid lahku, kas kreeklased on valmis uut kärpekava aktsepteerima. Kindel on aga see, et referendumini on ees taas närvilised kuud. Tõenäoliselt toimuks rahvahääletus jaanuaris.
Vahetult G20 kohtumise eel uuesti euroala võlakriisi suhtes kasvanud ebakindlus muudab raskemaks Hiina veenmise, et riik oma rahaga euroalale appi tuleks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Pangandus
- Makromajandus
Hetkel kuum