Riik kiusab ehitajaid

"Praegu on üle 70-80 päeva pikk maksetähtaeg riigi või omavalitsuse ehitusarvete puhul tavaline! Lähitulevikus on valdav osa, ehk isegi 70%, kõigist ehitustöödest riigi ja omavalitsuse tellimused," lausus Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink.

Ta lisas, et kõige krooniks on kõikvõimalikud põhjendamatud trahvid koos ülipikkade maksetähtaegadega, mis toovad ehitajale juba tehtud töö eest raha kassasse alles 3-4 kuud pärast kulu tekkimist. Vahepeal peab ehitaja omavahenditest maksma ka maksud. Tellija ehk riik endale mingeid kohustusi ei jäta, ka siis mitte, kui hange kuulutatakse välja tegelikku finantseerimist omamata ning tühistatakse külma kõhuga, kui tulemus pole sobiv. Ehitajale jäävad aga kõik kaasnevad kulud, rääkis Vink.

Merko Ehituse juhatuse esimehe Tiit Robeni sõnul on monopoolse tellija seisust nautiv riik lepingutingimuste karmistamisega juba üle piiri läinud.

"Kui erinevate garantiide nõudmine ning 60päevase maksetähtaja kehtestamine on ettevõtete likviidsusele niigi koormav, siis mõni riigiasutus on vinti veelgi peale keeranud. Esmalt piiratakse lepinguga miinimumsumma, mis mahus on lubatud tehtud tööd tellijale ühes kuus üle anda. Siis kehtestatakse 60päevane maksetähtaeg ning seejärel ei lubata töövõtjal heakskiidetud arveid faktoorida. Markantsematel juhtudel saab töövõtja pool aastat oma vahendite arvel ehitada, enne kui riigilt kui tellijalt esimene makse laekub," kurtis Roben.

RKAS: Euroopa rahal on range kontroll. Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit nentis, et RKASil on ehitustöö maksetähtaeg reeglina siiski 30 päeva. "CO2 projekti raames tehtaval tööl on see kuni 35 päeva, mis tuleneb projekti eripärast ja sellega kaasnevatest täiendavatest protseduuridest," selgitas ta.

"Mis puudutab aga viidatud avaliku sektori asutuste 70-80päevaseid maksetähtaegu, siis kõige õigemad seda kommenteerima on asjaosalised ise, kuid üldjuhul on riigihangetel pikem maksetähtaeg siis, kui tegemist on Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatava projektiga, kus on kontrollimehhanismid rangemad ning väljamaksete tegemine võtab tavapärasest rohkem aega," lausus ta.

Skanska EMV juhatuse esimees Andres Aavik nentis, et riik on maksetähtaegadest korralikult kinni pidanud. Küll on paar korda ette tulnud, et osa struktuurvahenditest tulevaid makseid on laekunud hiljem - näiteks ühtekuuluvusfondist rahastatud ehitusel.

"Probleemi suur põhjus on tegelikult tõesti see, et maksetähtajad on ebamõistlikult pikad, mis on lepingutesse sisse kirjutatud ja ettemaksu riik reeglina maksta ei taha."

Kuid sellel on Aaviku sõnul oma põhjus. "Hangetelt minemajalutajad on ettemaksu maksmist kurjasti ära kasutanud. Just sel põhjusel ongi peatöövõtjad pidanud lihtsalt hinda tõstma, sest tasuta lõunaid pole ja selle raha hind tuleb lõppkokkuvõttes tellijal kinni maksta. Nimelt ei saa peatöövõtja enamasti sellist pikka maksetähtaega alltöövõtjatele edasi kanda, sest viimased kannatavad heal juhul välja vaid 30 päeva."

Aavik kordas, et kui riik määraks tööle mõistliku maksetähtaja, saaks ta hoone kätte odavamalt. Tema sõnul on osa riigiametnikest sellest ka aru saanud.

"Riigil on see raha ikkagi olemas ja odavamalt käes kui ettevõtjal. Lühem tähtaeg kasvataks ka konkurentsi, sest väga pikk tähtaeg või ebamõistlikud maksetingimused tegelikult ajavadki praegu osa pakkujaist turult eemale."

Saarniitki tõdes, et mõnevõrra lühem maksetähtaeg mõjuks mingil määral ehitushinnale, kuid selle ulatus sõltub paljuski töövõtja majanduslikust olukorrast ja täiendava laenuraha kasutamisest.

Aavik lisas, et klassikaline maksetähtaeg on 50-60 päeva. "Saan aru, et riik üritab sellega elimineerida riski, mis oli vahepeal väga-väga tõsine - ehitajad jätsid objektid-lepingud pooleli ja läksid vaidluste teed.

Kuid riigil on jäme ots enda käes, tal on arved maksmata ja oluliselt rohkem on platsi peal tehtud, kui ehitajale makstud. See on tegelikult jama!

Ehitus peaks ikkagi käima koostöös ja olema nii korraldatud, et poleks represseerimist. Mitte ainult maksetingimused, vaid praegu üritatakse ka kõik muud riskid väänata ehitaja selga, mis ei ole mõistlik ja on tegelikult viimase hinnatõusu peapõhjus," toonitas ta.

Vahe tuleb laenuga kinni maksta. Tee-ehitaja Lemminkäinen Eesti ASi juhataja Sven Pertens märkis, et kui mõelda suure projekti peale, kus tööd tehakse kuu aega, seejärel on järelevalvel ligi kuu aega tehtut kontrollida ja pärast akti aktsepteerimist on tellijal 60 päeva aega maksta arvet, siis võibki juhtuda, et tehtu eest saab raha alles 90 päeva pärast.

"See on tegelikult päris pikk maksetähtaeg ja arvestades, et mõni projekt on ka üksjagu suur, on see teatud mõttes probleem, kuna raha liigub aeglaselt. Sestap peame pangast või kusagilt mujalt vahendeid juurde võtma, et ettevõtte tegevust ülal hoida," ütles Pertens.

"Võtame tegevuse hoidmiseks ja normaalseks toimimiseks praktiliselt igal aastal laenu ja üldse mitte vähe - tee-ehitusettevõtete puhul räägitakse ikkagi mitme miljoni euro suurustest laenudest," selgitas Pertens.

Tema sõnul saaks lühema maksetähtajaga töö kindlasti tehtud odavamalt, sest ettevõtja arvestab lõpphinda ju ikkagi kõik kulud, ka vajadusel võetud laenu intressi jms.

Hulga riigihankeid võitnud Fund Ehituse omanik Eiki Rump on aga seisukohal, et alati on vaba valik, kas osaleda riigihankel või mitte.

"Tingimused on hankedokumentides kirjas. Oleme suutnud valida hankeid nii, et neis on tasakaalupunkt meile võimetekohane. Hangete valikul on maksetähtaeg määrav - kui me ei suuda nelja meetrit kõrgust hüpata, siis me ei lähegi üritama," piltlikustas ta.

See probleemistik on kindlasti laiem ja oleme sellega tegelema hakanud. Oleme aastaid propageerinud, et kasutusele võiks võtta lepingu üldtingimused. Kahjuks ei kasutata neid väga intensiivselt.

Oleme majandusministeeriumi kaudu erinevaid osapooli üles kutsunud osalema lepingu üldtingimuste ülevaatamisel nii, et kõik saaksid asja arutada ja selle tasakaalu sättida.

Miks nüüd keegi riigi- või äriettevõtetest oma maksetähtaegu nii pikaks määrab? Ilmselt on seal palju põhjusi. Kuni selleni, et Euroopa struktuurvahendite raha on võib-olla kuidagi tähtaegadega seotud. Aga kindlasti ei ole mõistlik, et maksetähtaeg oleks üle ühe kuu. Oleme ka kuulnud, et see on kohati üle kahe kuu.

Väga paljud hankijad kuulutavad praegu hanke välja ja panevad tingimustesse sisse, et ehitaja peab oma kulu ja kirjadega 60% majast valmis ehitama - enne esimest makset ei tulegi! Samas võiks arvestada, et ehitajatel pole praegu liigset rasva, et saaks maksetähtaegadega nii kaua venitada.

Kui pisteliselt on mõne hankijaga juttu olnud, siis on räägitud, et tähtajad on pikad, ja eks nad on ise seda aktsepteerinud, aga samas nad vabandavad end välja sellega, et maksja üritab oma riske maandada.

Väidan, et kõikidele (ehitusfirmadele) praegu veel täies mahus tööd ei ole ja konkurents on endiselt ehitusturul olemas, mistõttu tugevama õigus on ikkagi tellijal. Siis tekibki küsimus, kas võtta või jätta (objekt), ja pigem ikkagi tuleks võtta, kui kõik muud asjad klapivad. Samas peaks lõpuks välja kujunema kirjutamata reegel või hea tava, et maksetähtaeg ei oleks üle ühe kuu.

Maksetähtaeg lepitakse kokku igas ehituslepingus eraldi. Pole olemas riigi üldist maksetähtaega. Koostööd ehitusettevõtjatega ja kokkulepitud makseaja pikkuse põhjusi saavad lähemalt kommenteerida lepingu osapooled.

Olukorras, kus riigis ühtset regulatsiooni maksetähtaegade kohta pole, on ennatlik üldistada, et riigiasutuste kehtestatud maksetähtajad on ebamõistlikult pikad.

Kui soovite, võite konkreetselt esile tuua asutusi, mille lepingu maksetähtajad on ebasobivalt pikad ning nendelt põhjusi küsida.

Samas juhime tähelepanu, et tegemist on lepingulise suhtega, mille aspektid räägivad omavahel läbi ja millega nõustuvad kaks osapoolt.