Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eelarvekokkulepe 23 ELi riigi vahel

    Eile Brüsselis kogunenud ja täna Ülemkogul arutelusid jätkavad ELi liidrid jõudsid kokkuleppele eelarvereeglite karmistamises, kuid kõiki 27 riiki aluslepingute muutmiseks ühe mütsi alla ei saadud – nii tuleb uus kokkulepe riikidevaheline.

    Uus kokkulepe läheb kaugemale kui tulevast nädalast jõustuvad uued karmimad eelarvereeglid, milles on kokku lepitud juba varem. Selle järgi ei või strukturaalne eelarvedefitsiit ületada 0,5% SKPst ning igal riigil tuleb paika panna „automaatne korrektsioonimehhanism“ puhuks, kui eelarve seatud piire ületab, vahendas agentuur Bloomberg.
    Kokkuleppe kava näeb ette ka peaaegu automaatselt käivituvad sanktsioonid ning suurema sekkumise ühiselu reegleid rikkuvate riikide maksustamis- ja kulutamiskavadesse.
    „Me loome euro jaoks uue eelarveliidu, mis on ühtlasi stabiilsusliit, kehtestades kõigi euroala riikide ja liituda soovivate riikide jaoks võlapiduri ning muutes sanktsioonid senisest automaatsemaks,“ ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel.
    Euroala riigid otsustasid ELi aluslepingute muutmise asemel rangemad eelarvereeglid paika panna uues lepingus, mis jätab välja Suurbritannia ja Ungari. Rootsi ja Tšehhi otsustavad hiljem, kas uue kokkuleppega liituda.
    Sellise lahenduse põhjustas Suurbritannia peaministri David Cameroni keeldumine aluslepingu muutusi toetamast, kui Suurbritannia ei saa vastu vetoõigust tulevaste finantsregulatsioonide üle. Cameroni sõnul võivad uued reeglid ohtu seda Londoni positsiooni Euroopa juhtiva finantskeskusena.
    „Meie briti sõbrad esitasid vastuvõetamatuid nõudmisi,“ ütles Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy. „Nad tahtsid finantsteenuste regulatsioonides omale erandit. Kuna me leiame, et just vähene reguleeritus oli kriisi põhjuseks, ei saanud me seda nõudmist täita.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.