Halonenilt võib ohjad üle võtta Niinistö

Täna algavad Soomes presidendi eelvalimised, millele järgneb 22. jaanuaril valimiste esimene voor. Kui ükski kandidaat ei saa üle 50% häältest, lähevad kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati 5. veebruaril toimuvasse teise valimisvooru.

“Siiani pole kellelgi õnnestunud presidendiks saada esimeses voorus, kuid seekord on uuringute kohaselt siiski üks väga populaarne kandidaat,” rääkis valimiste asjatundja, Åbo Akademi ülikooli uuringujuht Kimmo Grönlund Soome saatkonnas toimunud pressiüritusel.

Enamus pooldab NiinistötPraegustel presidendivalimistel esitasid kõik kaheksa kandidaati parlamenti kuuluvad erakonnad. 5. jaanuaril rahvusringhäälingu YLE korraldatud küsitluse põhjal juhib valimisi koonderakondlane Sauli Niinistö 37%-lise toetusega. Sarnased tulemused andsid Helsingin Sanomate ja Iltalehti korraldatud küsitlused möödunud nädalal. Varasemates küsitlustes on Niinistö toetusprotsent oluliselt suurem olnud.

Niinistöle järgnevad Pekka Haavisto 8%, Paavo Väyrynen 8%, Timo Soini 7% toetusega. Pea kolmandik valimisealistest elanikest pole veel otsust teinud või ei soovi oma arvamust avalikustada.

Grönlundi sõnul on Niinistö rahva seas kõige aktsepteeritum kandidaat, samas kui kõige vähem soositud kandidaadid on Soini ja Väyrynen.

“Me oleme eelmistel presidendivalimistel palju üllatusi näinud ja sellepärast on väga raske (lõpptulemust– toim) ennustada,” viitas Grönlund Tarja Haloneni ja Sauli Niinistö tasavägisele võitlusele 2006. aasta presidendivalimistel.

Ühelgi kandidaadil pole uuringujuhi sõnul otsest seost Eestiga, seega jätkub Soome-Eesti suhetes igal juhul praegune liin.

Võimu jääb vähemaksSoome põhiseaduses tehtud muudatuste järgi on uuel presidendil palju vähem võimu kui Tarja Halonenil. Grönlundi arvates võib see asjaolu ajada inimesi segadusse, sest siiani on kampaania debatid toimunud Euroopa finantskriisi ja euroala tuleviku üle, millesse presidendil pole võimu sekkuda. Euroopa Liidu ja euro kindlad pooldajad on Paavo Lipponen, Sauli Niinistö, Pekka Haavisto, Eva Biaudet. ELi ja euro vastased on Paavo Väyrynen ja Timo Soini ning sel teemal on otsustanud ettevaatlikule seisukohale jääda Paavo Arhinmäki ja Sari Essayah.

Sisepoliitilisi küsimusi on debatti toonud vaid Paavo Väyrynen, kuid sealgi pole presidendil sõnaõigust. Mõned vaidlused on toimunud kaitsepoliitika teemadel, kuid kõik kandidaadid on siiani kinnitanud, et nad ei poolda Soome liitumist NATOga.