• OMX Baltic0,11%294,73
  • OMX Riga−0,02%916,74
  • OMX Tallinn−0,14%1 985,82
  • OMX Vilnius0,34%1 233,02
  • S&P 500−0,05%6 584,29
  • DOW 30−0,59%45 834,22
  • Nasdaq 0,44%22 141,1
  • FTSE 100−0,15%9 283,29
  • Nikkei 2250,89%44 768,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,77
  • OMX Baltic0,11%294,73
  • OMX Riga−0,02%916,74
  • OMX Tallinn−0,14%1 985,82
  • OMX Vilnius0,34%1 233,02
  • S&P 500−0,05%6 584,29
  • DOW 30−0,59%45 834,22
  • Nasdaq 0,44%22 141,1
  • FTSE 100−0,15%9 283,29
  • Nikkei 2250,89%44 768,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,77
  • 18.01.12, 17:14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Palling: investeeringu Leedu tuumajaama otsustab riik

Miljardi euro investeerimine Leetu ei ole Eesti Energia juhatuse ega nõukogu otsus, sest mitte ükski riigi omandis olev ettevõte ei tee nii suuri investeeringuid omaniku otsuseta, märkis parlamendisaadik ja Eesti Energia nõukogu liige Kalle Palling (Reformierakond) välja saadetud teates.
"Otsus, kuidas Eesti energeetikas suurinvesteeringuid tehakse, vajab kindlasti laiemat kandepinda, kui ühe riigiettevõtte juhtide või nõukogu arutelu," ütles Palling. Ta põhjendas, et energiajulgeolek ja varustuskindlus nõuavad suurt investeeringut nii rahaliselt kui mõjukuselt. Investeeringu edukus puudutab iga inimest ja seetõttu peab enne rahaülekannete tegemisele eelnema põhjalik selgitustöö,“ rääkis ta.
Pallingu hinnangul on võimalus osaleda Leedu tuumajaama projektis hea energiaportfelli mitmekesistamise mõttes, ent riigile on see võimalus, mille kasutamine tähendab rahalist kohustust. "Igast kümnest Eestis tarbitavast kilovatttunnist toodetakse praegu üheksa põlevkivist. See ei ole hea, vajame rohkem mitmekesisust,“ uskus riigikogulane.
Palling lisas, et kui pidada silmas tuleviku energiavajadust, tuleb arvestada, et Baltikum ei ole pikas plaanis enam eraldi regioon. Kui vaadata kaarti ja hinnata vajalikke regionaalseid investeeringuid energeetikas, siis perspektiivse regiooni keskel asub Eesti. Norra, Rootsi ja Soome on need riigid, kellega me oleme juba täna ühises turupiirkonnas. Läti ja Leedu alles soovivad sinna kuuluda.

Artikkel jätkub pärast reklaami

 

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele