• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,01%40 077,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,18
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,01%40 077,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,18
  • 18.01.12, 17:14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Palling: investeeringu Leedu tuumajaama otsustab riik

Miljardi euro investeerimine Leetu ei ole Eesti Energia juhatuse ega nõukogu otsus, sest mitte ükski riigi omandis olev ettevõte ei tee nii suuri investeeringuid omaniku otsuseta, märkis parlamendisaadik ja Eesti Energia nõukogu liige Kalle Palling (Reformierakond) välja saadetud teates.
"Otsus, kuidas Eesti energeetikas suurinvesteeringuid tehakse, vajab kindlasti laiemat kandepinda, kui ühe riigiettevõtte juhtide või nõukogu arutelu," ütles Palling. Ta põhjendas, et energiajulgeolek ja varustuskindlus nõuavad suurt investeeringut nii rahaliselt kui mõjukuselt. Investeeringu edukus puudutab iga inimest ja seetõttu peab enne rahaülekannete tegemisele eelnema põhjalik selgitustöö,“ rääkis ta.
Pallingu hinnangul on võimalus osaleda Leedu tuumajaama projektis hea energiaportfelli mitmekesistamise mõttes, ent riigile on see võimalus, mille kasutamine tähendab rahalist kohustust. "Igast kümnest Eestis tarbitavast kilovatttunnist toodetakse praegu üheksa põlevkivist. See ei ole hea, vajame rohkem mitmekesisust,“ uskus riigikogulane.
Palling lisas, et kui pidada silmas tuleviku energiavajadust, tuleb arvestada, et Baltikum ei ole pikas plaanis enam eraldi regioon. Kui vaadata kaarti ja hinnata vajalikke regionaalseid investeeringuid energeetikas, siis perspektiivse regiooni keskel asub Eesti. Norra, Rootsi ja Soome on need riigid, kellega me oleme juba täna ühises turupiirkonnas. Läti ja Leedu alles soovivad sinna kuuluda.

Artikkel jätkub pärast reklaami

 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 0 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele