Tea Varrak: miks naised ei kandideeri Eesti Energia juhiks?

Varrak ütles läinud neljapäeval toimunud konverentsil „Fantastiliste naiste päev: sotsiaalne ja isiklik ambitsioon“, et ta ei ole kunagi tundnud, et teda naisjuhina diskrimineeritakse või et võimalused naisena juhiks tõusta oleks Eestis piiratud. Seetõttu ei toetaks ta ka ideed kehtestada sookvoodid.

Küll aga leidis Varrak, et on mitmeid väljakutseid, millega juhiks pürgival või juhina töötaval naisel silmitsi seista tuleb. Üks neist on liigne enesekriitilisus, mille tõttu mõtlevad naised ise endale välja klaaslae. „Mitu naist on kandideerinud Eesti Energia või Tallinna Sadama juhatuse esimehe kohale? Muidugi null. Me ei julge või ei tule selle pealegi, et sinna minna,“ tõdes Varrak.

„Kui läheme presentatsiooni tegema, näeme meeletult vaeva," tõi ta teise näite enesekriitilisusest, "mõtleme kõik läbi, paljud ehk harjutavad ka peegli ees, ja muretseme, mida selga panna. Ka pärast esinemist mõtleme harva, et läks hästi.“ Mehed käituvad sarnastes situatsioonides Varraku hinnangul hoopis muretumalt ja vähem enesekriitiliselt.

Ka juba siis, kui kõrgel ametipostil ollakse, kipuvad naised oma mõjukust alahindama, tõdes Varrak. „Ma ei tundnud kunagi kantslerina, et mul on võim käes. Tagantjärgi vaadates oli küll: otsuseid, mis sel ajal tehtud said, ei oska enamik inimesi ehk ettegi kujutada.“ Ta tõdes, et kõige lihtsam viis mõjukusest loobuda, on uskuda, et sul polegi seda.

Teine väljakutse, millega naisjuhtidel silmitsi seista tuleb, on Varraku sõnul stereotüübid. „Alati toimub juhtide lahterdamine: kas Karupoeg Puhhi tegelaskujude järgi või liigitatakse juhte autokraatlikeks või demokraatlikeks. Mind on väga palju lahterdatud autokraatliku tüübi hulka,“ ütles Varrak, „aga tegelikult sõltub see (juhtimisstiil – toim) ettevõttest, mida sa juhid ja kui keerulisi otsuseid sul tuleb teha.“

Varrak märkis, et ka meedia aitab stereotüüpide kujundamisele kaasa, alates sellest, et naisjuhtide portreteerimisel ei jäta ajakirjanikud kirjeldamata ka naisjuhi välimust. „Minust on kirjutatud palju, aga mitte kunagi ei ole ma pääsenud sellest, et minu juukseid kommenteeritakse. Kui tihti jõutakse aga selleni, et mis on su kogemused, mis sa oskad, mis sa oled ära teinud?“

Ta lisas, et samas ei alga meesjuhte käsitlevad artiklid kunagi sellega, et tegu on näiteks kiilaneva ja vormist väljas meesterahvaga.

Kuigi juhtival kohal töötades on üheks väljakutseks ka töö- ja pereelu tasakaalus hoidmine, siis Varrak on veendunud, et pere olemasolu mitte ei takista naisel karjääritegemist, vaid täiendab teda juhina. See aitab kaasa erinevate olukordade lahendamisoskusele, õpetab nägema, kuidas teised inimesed mõtlevad, ja teistega arvestama.

Ta leidis, et kuigi tippjuht saab perega vähem aega koos olla, siis on lapsed siiski õnnelikumad emaga, kes ise on õnnelik, mitte emaga, kes tegeleb pidevalt tööalaste eneseotsingutega. „Ja ka koosoldud aeg on selle võrra väärtuslikum.“

Tea Varrak on juhtinud EASi, olnud rahandusministeeriumi kantsler ja juhib täna TTÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskust.

Autor: Kadri Bank, Kaisa Gabral