Bundesbank on logardite suhtes rahulolematu
Sakslaste viha kasvab, kuna Bundesbanki bilansimaht on paisunud 20 protsendini riigi SKPst ja see on märgiks, millises ulatuses rahastab Euroopa suurim majandus euroala logardeid, vahendab Bloomberg.
Euroopa Keskpanga arveldussüsteem Target2, kus arvestatakse euroala keskpankade omavahelisi võlgu, näitas, et Bundebankile ollakse võlgu 489 miljardit eurot. Aastaga on see kasvanud ligi 65 protsenti. Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann kirjutas veebruaris Euroopa Keskpanga juhile Mario Draghile kirja, milles ta hoiatas kasvava süsteemse riski eest, kirjutas 29. veebruaril Frankfurter Allgemeine Zeitung.
„Saksalaste mure on väga põhjendatud,“ ütles Lancasteri ülikooli ökonomist Kohn Whittaker. „Target2 kohustused on täpselt sama riskantsed ja reaalsed, kui Kreeka ja teiste perifeeriamaade valitsuste võlakirjade omamine.“
30. detsembri seisuga oli Itaalia kohustus Target2-s 191 miljardit eurot, järgnesid Hispaania 175 miljardi eurose puudujäägi ja Iirimaa 80 miljardi eurose kohustusega.
„Juba aastaid tagasi oleks mitmete valuutade korral meil jooksevkontokriis,“ ütles AllianceBernsteini Euroopa juhtivanalüütik Daarren Williams. „Perifeeria sõltub Saksamaast ja süda-Euroopast, et rahastada oma tarbimist.“
Target2-s tekib võlg järgnevalt. Näiteks esitab Kreeka importöör Saksa ettevõttele tellimuse. Arveldused ostja ja müüa vahel toimuvad läbi keskpankade. Saksamaa eksportööri pank saab krediidi Bundesbankilt, kellel tekib nõue Euroopa Keskpanga vastu. Kreeka importööri pank jääb võlgu oma maa keskpangale, kellel tekib kohustus Euroopa Keskpanga ees.
Euroalas on 17 riiki ja euroala maksed sõltuvad sellest, kas iga riik on suuteline oma kohustusi täitma. Mida vähem soovivad kommertspangad omavahel arveldada, seda enam venivad välja keskpankade bilansid.
Hollandil on nõudeid Euroopa Keskpanga vastu 153 miljardi euro eest ja Luksemburgil 110 miljardi euro eest.
„Bundesbank lõpetab kokkuvõttes laenudega teistele keskpankadele, mis peegelduvad Target2 nõuetes eurosüsteemis,“ ütles PIMCO tegevdirektor Andrew Bosomworth. „Euroala teeb eelarvepoliitika laadset asja läbi rahapoliitika, kuid see protsess ei toimu sama demokraatlikult. Valija perspektiivis ei ole see hea, kui neid aetakse nurka.“
Novembri lõpus oli Kreeka puudujääk Target2-s 105 miljardit eurot.
Target2 süsteem sõltub keskpankade käes olevatest tagatistest ja nende stabiilsus sõltub sellest, kuidas käitub tagatise väärtus võrreldes nende tagatisel võetud laenudega.
„Tagatis kujutab endast reaalset krediidiriski,“ ütles Bruegeli asedirektor Guntram Wolff. „Kui see risk realiseerub tulevikus, saab eurosüsteem kahjumit.“