80% kreeklastest puhkab tänavu kodumaal

Rohkem kui pooled küsitletuist teevad reisiotsused sõprade, kolleegide ja sugulaste abiga. Neli inimest kümnest toetub reisiotsuste tegemisel internetist saadavale teabele. Eelnev isiklik kogemus oli oluline kolmandikule vastanuist, reisibürood aitavad otsuseni jõuda igal kümnendal eurooplasel. Vähem mõjutavad eurooplaste reisiplaanide tegemist meedia (7%), ostetud reisijuhid ja -ajakirjad (7%) ning sotsiaalmeedia (5%).

Pooled vastanuist käisid puhkusereisil, kus transport ja majutus osteti eraldi. Eriti levinud on selline kombineerimine Iirimaa (69%), Taani (65%), Saksamaa (63%) ja Tšehhi (60%) puhkajate hulgas. Eestlased on selles osas skaala teises otsas – ainult 32% vastanuist oli kombineerinud transporti ja majutust iseseisvalt. Meiega on selles mõttes sarnased veel Ungari (30%) ja Türgi (31%).

Eestlased paistavad uuringus silma ka sellega, et vähem kui nelja ööbimisega puhkuse jooksul peatus hotellis või muus tasulises majutusasutuses 40% vastanuist. Veelgi vähem tasuti majutuse eest Serbias (20%), Makedoonias (37%) ja Horvaatias (39%).

Kõige rohkem kasutasid tasutud ööbimist eelmisel aastal Iiri (70%) ja Iisraeli puhkajad (67%), aga ka põhjanaabrid soomlased (64%). Siin tuleb siiski arvestada, et puhkuse hulka loeti ka sõprade-sugulaste külastamine, telkimine ning ööbimine isiklikus suvemajas.

Peamiseks reisimist takistavaks asjaoluks on finantsilised põhjused. Eriti toodi seda välja Bulgaarias (71%), Kreekas (70%), Ungaris (66%), Iirimaal (62%) ja Rumeenias (62%). Suhteliselt vähe inimesi nimetas mittereisimise põhjuseks rahaprobleeme Austrias (15%), Taanis (17%) ja Soomes (20%). Eestis märkis finantside puudumise reisimise takistajaks 45% vastanuist.

Kokkuvõtes on eurooplaste seas kõige popimad sihtkohad Hispaania (10% vastanute reisiplaanides), Itaalia (7%), Prantsusmaa (6%), Kreeka (4%), Austria (3%), Saksamaa (3%) ja Ühendkuningriigid (3%).

Eurobaromeeter uuris jaanuaris eurooplaste üldisi reisieelistusi, mullust reisiaktiivsust ning plaane selle aasta reisideks. Uuring kattis lisaks ELi 27 liikmesriigile ka Horvaatiat, Türgit, Makedooniat, Norrat, Islandi, Serbiat ja Iisraeli.