Suuromanik: Ilmarise makseraskused muutusid ületamatuks viimastel nädalatel

Artikkel

- Uudised
- Virge Haavasalu
- 14. märts 2012 kell 13:07
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suuromanik: Ilmarise makseraskused muutusid ületamatuks viimastel nädalatel
Kuni viimase võimaluseni üritasid Ilmarise omanikud leida firmale investorit, kes koheselt ettevõttesse ellujäämiseks raha süstiks ja makseraskused ületaks, ent lootusetult, põhjendas Ilmarise suuromanik Rolf Relander, mis sai määravaks pankrotiavalduse tegemisel kohtule.
Järgneb intervjuu Rolf Relanderiga.
Millal tegite otsuse pankrotiavaldus kohtusse sisse anda? Kui jaanuaris Ilmarisest kirjutasime, kui Rakennus Grupp andis pankrotiavalduse kohtusse, siis te ju eitasite pankrotiseisu, pigem ütlesite, et Rakennus tahab Ilmarise mainet kahjustada ja raha välja pressida. Kas siis tõesti olukord oli teine või te lihtsalt vassisite/valetasite, et püüda veel päästa viimast?
Otsuse esitada pankrotiavaldus kohtusse võtsime vastu käesoleva nädala alguses, kui luhtusid läbirääkimised potentsiaalsete investoritega. Viimaste kuude jooksul oleme vestelnud mitmete huvitatud ettevõtetega strateegilise partnerluse või ettevõtte müügi teemal, paraku riskid ja investeeringuvajadus praegusest majanduslikust seisust väljatulekuks osutusid ilmselt liiga kõrgeks.
Nagu ütlesime ka jaanuaris, siis Rakennuse Grupi avaldus ei olnud seotud ettevõtte maksevõimega, vaid oli oma sisult lepinguvaidlus – Ilmarise hinnangul oli Rakennuse nõue põhjendamatu. Tuletan meelde, et Rakennus Grupp võttis ise oma pankrotiavalduse kohtust tagasi.
Ettevõtte makseraskused muutusid ületamatuks viimastel nädalatel mitme halva kokkusattumise koosmõjul ning ettevõtte juhataja täitis sel puhul ka talle seadusega pandud kohust esitada pankrotiavalduse.
Kas keegi avaldas väljaspoolt (mitte omanikud ega ettevõtte juht) survet pankrotiavalduse tegemiseks? Kes? Miks?
Ilmarine oli võlgu mõnedele tarnijatele ja partneritele, aga nende poolt pankrotiavalust ei esitatud. Tegemist oli ettevõtte enda otsusega, kuna läbirääkimised investoritega luhtusid ning pikaajaliseks finantseerimiseks ning müügilepingute täitmiseks vajalikke investeeringuid ei olnud võimalik kaasata.
Mis siis ikkagi määravaks sai, et alla andsite ja olukorra lootusetuks tunnistasite ning Ilmarise pakrotti taotlema asusite?
Lõpliku otsuse tegime koheselt, kui investeerimisläbirääkimised huvitatud investoritega ebaõnnestusid – polnud enam võimalik leida vajalikku kapitali tegevuse jätkamiseks.
Mis saab/on saanud hetkel töötajatest, tootmisest, tehasest?
Enamus töötajatest on koondatud. Töötajate, tootmise ja tehase edasine käekäik oleneb juba tulevasest pankrotihaldurist. Kuna tegemist on suuremahuliste pikaajaliste projektide tootmisüksusega, kus peamine väärtus seisneb klientides ja töötajates, siis oleks ka võlausaldajate seisukohast parim, kui õnnestuks ettevõttele siiski ostja leida, mitte minna varade müügi teed.
Kui mitmele töötajale, kas kõigile töötajatele olete andnud koondamisteate või mõne muu töölepingu lõpetamise teate? Kas olete käitunud enda arvates seadusest tulenevalt korrektselt töötajate lahti laskmisega? Kas töötajad, kes on lahkunud, on kõik oma lõpparved kätte saanud, kui ei, siis miks ja millal saavad?
Kohe, kui investeerimisläbirääkimised lõppesid, koondati enamus töötajatest. Kahjuks pole ettevõttel piisavalt vahendeid, et koondamistasusid maksta. Meil on kahju töötajatest, kes jäävad koondamistasust ilma ja kes nüüd peavad ootama, kuni väljamaksed teostab töötukassa.
Kui suures ulatuses on hetkel Ilmarisel võlanõudeid? Kui suures ulatuses on Ilmarisel hetkel vara, mida saaks nii-öelda rahaks vahetada?
Võlgnevused hankijatele ja müügist saadavad rahavood on senini olnud kogu aeg tasakaalus. Suure augu on tekitanud mitme suure projekti eest tasude mittelaekumine. Ilmarise kõige suurem võlausaldaja on Ilmarise emaettevõtja Ilmarine Engineering OÜ, kes on ettevõttele andnud laenu peaaegu 2 miljonit eurot, mida tõenäoliselt tagasi ei saada.
Palun selgitage, miks ja kuidas on omanikud suurimad võlausaldajad? Kas siis omanikud ei investeerinudki ettevõttesse perspektiivitundega, vaid nõuavad nüüd rahatult ettevõttelt raha tagasi? Kes on veel suuremad võlausaldajad?
Ilmarine Engineering on andnud oma tütarettevõtjale Ilmarine ASile suures mahus laenu. Laenu andmine tütarettevõttele ja muu toetamine on investeerimistegevuses täiesti tavapraktika. Samas omanike antud laenud on pankroti puhul kohustuste katmise järjekorras tavaliselt viimasel kohal - seetõttu saavad pankrotiprotsessis raha esmajärjekorras teised võlausaldajad ja alles siis omanikud.
Juhul, kui Ilmarine Engineering ei oleks uskunud ASi Ilmarine perspektiivi, siis ei oleks Ilmarine Engineering oma tütarettevõtte tegevust finantsiliselt toetanud. Kordan üle, et konkurentsitult kõige suuremaks kaotajaks on emaettevõtja Ilmarine Engineering.
Kes on Ilmarisele kõige enam võlgu ja kui suures mahus?
Ilmarisel on suuri võlgnikke, kuid võttes arvesse, et menetluses on Ilmarise pankrotiavaldus, jätame andmete täpsustamise kohtu poolt nimetatavale pankrotihaldurile.
Millele tuginedes arvate, et pankrotiprotsessis võiks mõni investor Ilmarise ära osta/üle võtta? Miks just siis ja kes see investor olla võiks (kas Eestist või siiski keegi väljastpoolt)? Mis võiks olla ostuhind tema jaoks või toimuks ettevõtte üleminek temale teistmoodi? Kuidas?
Ettevõtte väärtus sõltub ka ostja erihuvist. Esmajärjekorras on väärtuseks muidugi kliendibaas, juba sõlmitud lepingud, oskusteave jne. Mõnele investorile on väärtuseks ka võimalus seda liita mõne olemasoleva ettevõttega või kasutada seda mõne kontsernisisese metallitöö vajaduse katmiseks. Ostja leidmine on juba pankrotihalduri töö, aga loomulikult soovime, et senised Ilmarise töötajad saaksid oma tööd jätkata.
Mida peaks Teie hinnangul uus investor ettevõtte tegevuses muutma, et ettevõtet jälle jalule aidata?
Muudatused tootmises, müügiprotsessis on juba suures osas tehtud. Müügitegevus ja müügitulemused paranesid järjest – Ilmarise müügiportfell oli ajaloo suurim ning areng oleks võinud ka sellisena jätkuda. Kahjuks aga pidi Ilmarine lahendama probleeme varemmüüdud projektide osas, mis võtsid enda alla ka uute projektide teostamiseks vajalikud vahendid.
Kas senised omanikud jääksid ise ka mingil määral omanikeks edasi? Miks?
Minu teada pole senistel omanikel koheselt plaani edasi investeerida.
Mis plaanid on Ilmarise juhatuse esimehel Kaido Aettikul?
Kaido oskab sellele paremini vastata, aga usun, et Kaido pole jõudnud oma edasistele plaanidele mõelda. Ilmarine on olnud ja on ka edasi tema prioriteediks.
Mis Te arvate, kust, millest võiks tulla raha, et võlanõudeid hakata rahuldama? Mis on kõige suurema müügipotentsiaaliga?
Jätame andmete täpsustamise kohtu poolt nimetatavale pankrotihaldurile.
Kas oskate öelda, arvata, kelle nõudeid hakatakse esmajärjekorras rahuldama (peale riigi)?
Jätame andmete täpsustamise kohtu poolt nimetatavale pankrotihaldurile.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Tööstus
Hetkel kuum