• OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,07
  • OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,07
  • 28.03.12, 12:52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Alber: riik suunaku osa energiahiiu võlakirjadest Tallinna börsile

Enamikes riikides on kohaliku võlakirjaturu aluseks riiklikud võlakirjad, kirjutas Tallinna börsi juhatuse esimees Andrus Alber.
„Kuna Eestil tänu madalale riigivõlale selliseid võlakirju ei ole, on ka kohalik võlakirjaturg pea olematu,“ ütles börsijuht. „Seetõttu on kohaliku turu arenguks oluline iga usaldusväärse ettevõtte võlakirjade kättesaadavus Eesti investoritele. Eesti Energia kindlasti kuulub usaldusväärsete emitentide hulka.“
Hiljutised Eesti Energia võlakirjad on väga kõrge nominaaliga - 100 000 eurot ja nende topelt noteerimine Tallinnas ei annaks olulist lisaväärtust, kuna jaeinvestorite jaoks on nimiväärtus liiga ja institutsionaalsed investorid saavad neid võlakirju ka Londonist osta.
Eesti investrorite jaoks oleks aga väga oluline võlakirjade madal nimiväärtus, näiteks 10 eurot ja sel juhul võiks need olla noteeritud Tallinnas, jätkas Alber. „Usun, et see oleks teostatav eeldusel, et omanik annab ettevõttele suunise teha osa võlakirjadest ka kohalikele jaeinvestoritele. Ükski suur riigiettevõte ise tõenäoliselt seda aspekti oluliseks ei pea.“
Alber märkis: "Usun, et antud juhul valiti London eelkõige põhjusel, et ka varasemad emissioonid on olnud seal ning korraldajad on Deutsche Bank ja Nordea Soome üksus. Neil puudub huvi just Eesti või Balti võlkirjaturu arendamiseks."
Ta lisas end mitte uskuvat, et otsustamisel arutati Londoni või Tallinna noteerimise hinda, kuna emissiooni mahtu arvestades ei ole need kulud märkismisväärsed, vaid mõni tuhat eurot. "Tallinnas on noteerimine odavam, kuid hiljem lisandub aastatasu, Londonis on esimene tasu Tallinnast kordades kallim, kuid hilisemat tasu ei lisandu," täpsustas Alber.

Seotud lood

Arvamused
  • 28.03.12, 14:19
Eesti investorid jäeti taas tühjade pihkudega
„Mul jällegi on ainult tühjad pihud” on Eesti rokilegendi Gunnar Grapsi laulusõnad, mis iseloomustavad ilmekalt ilmselt paljude Eesti jaeinvestorite esimesi tundeid pärast seda, kui sai teatavaks, et Eesti Energia on emiteerinud 300 miljoni euro eest võlakirju, kuid seda taas mitte Tallinna, vaid Londoni börsil.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.09.24, 18:11
Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?
USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele