Sirje Rank • 30. mai 2012 kell 11:08

Eesti on teinud rehkendusest poole

Eesti on läinud aastal esmakordselt ELi riikidele majanduspoliitika paremaks koordineerimiseks jagatud konkreetseid soovitusi täitnud vaid osaliselt, leidis Euroopa Komisjon täna avalikustatud hinnangus, mis ajendas komisjoni mitmeid varasemaid soovitusi Eesti jaoks kordama.

Kokku andis komisjon aasta eest Eestile neli soovitust.

Eelarvet puudutanud soovituses hälbib Eesti eesmärgist hoida eelarvedefitsiit 2012. aastal 2,1% tasemel SKPst. Selle asemel prognoosib Eesti tänavu defitsiidiks 2,6% SKPst, mis ületab ka Euroopa Komisjoni kevadprognoosis visandatud puudujäägi. Eesmärk saavutada aastaks 2013. struktuurne ülejääk on asendunud eesmärgiga jõuda struktuursesse tasakaalu. Nii on Eesti komisjoni aasta eest antud soovitusi kuulda võtnud vaid osaliselt.

Sama hinnangu annab komisjon tööturul tehtu osas. Valitsus on küll astunud rea samme tööjõumaksude vähendamiseks, kuid aktiivne tööjõuturu poliitika jätab soovida. Nii ei ole piisavalt tegeletud töövõimetustoetuste temaatikaga, kus on näha abivajajate hulga kasvu, kuid vähest edu nende inimeste tööturule tagasi aitamisel. Samuti pole piisavat edu veel noorte kõrge tööpuuduse vähendamisel ja pikka aega tööta olnute tööturule tagasi toomisel. Samal ajal riskib vajaliku oskustööjõu nappus õõnestada Eesti majanduskasvu potentsiaali ning viia ennatlikult palgasurve kasvule. Seega tuleb komisjonil siin oma soovitusi korrata.

Energiapoliitikas möönab komisjon samuti, et Eestil on rehkendusest tehtud vaid pool. Seni tehtu pole stimuleerinud inimesi avalikku transporti isiklikele sõiduvahenditele eelistama, trend on pigem  vastupidine. Ka valitsuse aktsiisipoliitika on osutunud tarbijate käitumise muutmiseks ebapiisavaks. Sõiduvahendite energia apluselt on Eesti aga ELis esikohal. Nii on komisjon siingi otsustanud soovitusi majanduse energiatõhususe suurendamiseks korrata.

Hariduse vallas tuleb Eestil samuti rohkem pingutada. Komisjon möönab, et kutsehariduse kvaliteet ja kättesaadavus on paranenud ning kasvab ka elukestvas õppes osalejate hulk, kuid endiselt on madala kvalifikatsiooniga töötajatele pööratud liiga vähe tähelepanu. Edasi tuleb pingutada haridustulemuste paremasse kooskõlla viimiseks tööturu vajadustega. Samuti nõuab kiiret elluviimist gümnaasiumide reform. Sedagi mullust soovitust tuleb täiendada ja korrata, nendib komisjon.

Hetkel kuum