Volinik: EL ei võta suveräänsust ära

Voliniku portfelli kuuluv uus andmekaitse seadustik (praegu eelnõu kujul - toim.) on aga just see seadus, mida üks e-teenuseid eksportiv riik vajab, ütleb Reding. Eesti poliitikute ülesanne on nüüd hea seista, et seaduse teksti vajalikud pügalad sisse saaksid ja jääksid.

Olete õigusküsimuste volinik – kuidas ületada probleem, et rahaliidust puuduvate elementide loomine tagantjärele võib riivata või vastuollu minna liikmesriikide põhiseadustega nagu Eestis euroala alalise päästemehhanismiga ESM? Juba 70ndatel Luksemburgi peaministri Pierre Werneri koostatud ühisraha plaan nägi ette raha- ja majandusliidu, mitte rahaliidu üksi. Kahjuks jäi iga rahaliidu jaoks vajalik majandusjuhtimine 20 aastat tagasi (Maastrichtis – toim.) otsustamata. Püüame seda tagantjärele luua - sinna kuuluvad ka läinud kolmapäeval komisjoni esitatud riigipõhised soovitused eelarvete planeerimisel.Usun, et meil tuleb edasi minna, luua nii rahaliit, majandusliit, kui ka poliitiline liit. Ja liikumine sammhaaval on loomulik – sellist rahvusriikide koostöö mudelit pole kunagi olnud. Õpime tehes. Aeg-ajalt satume silmitsi küsimustega nagu Eesti praegu ESMiga. Eesti kõrgeimal kohtul tuleb nüüd selle rahvusvahelise leppe üle otsustada. See on rahvusvaheline leping nagu ka fiskaallepe, kus on aga juba kirjas, et aastaks 2018 peaks see saama osaks Euroopa õigusest. ELi aluslepingute reform on niisiis juba kokkuleppes sees.

Kas praegu saaks ESMi asutamislepingut veel avada? Ma ei arva seda. Ja ma ei taha spekuleerida. Kui Eesti kohus on otsuse teinud, on valitsuse ülesanne leida viis, kuidas oma kohustused kohtu otsusega vastavusse viia.

Teie kolleeg Olli Rehn hoiatas äsja, et euro on lagunemise ohus kui rahaliit tugevama koostöö suunas ei liigu - kuidas tagatakse sellise täiesti uuel tasemel liidu demokraatlik legitiimsus?Oleme kriisiga mõistnud, et senisel kujul rahaliit ei toimi. Järgmine samm on avada aluslepingud, et luua sidusam ja rohkem kokku hoidev liit. Kuid see on aastate küsimus. Praegune kriis ei lase nii kaua oodata - uuel nädalal tuleb komisjon välja ettepanekuga pankade probleemide ühiseks lahendamiseks. Täiendame instrumente kriisile reageerimiseks, mida rõhutas ka Rehn. Pikemas perspektiivis peame sõnastama tugevama aluslepingu.

Turud võivad aga tegusid nõuda veel enne Kreeka valimisi.Me ei tööta turgude, vaid kodanike jaoks. Me ei lase paanikal end juhtida üksi sellepärast, et turud nõuavad. Kogu süsteem vajab muutmist, uusi instrumente, et kriisid ei korduks. See on ka turgude seisukohast parim vastus.

USA maineka Pew uurimiskeskuse värske küsitlus näitab, et Euroopa kodanikud ei toeta tihedamat liitu - paljudes riikides võib euroalasse kuulumine tuua veel aastaid kärpeid ja elatustaseme langust ilma nähtava kasuta. Probleem ei ole euro, vaid see, et osad riigid on aastaid elanud üle võimaluste, kuhjates võlgu, mis on tõeline koorem ühiskonnale ja järgmisele põlvkonnale, kui me probleeme ei lahenda.

Ütlete, et inimesed on vastu. Vaadake Iiri referendumi tulemusi, mis kinnitavad, et stabiilsus ja solidaarsus käivad käsikäes.

Olen ka pärast vestlusi Eestis veendunud, et inimesed mõistavad, et lahendus pole vähem Euroopat, vaid rohkem ja enam kokku hoidvat Euroopat. Eriti avaldas mulle muljet kohtumine kooliõpilastega. Mulle esitatud küsimused olid sisulised, mitte paberilt veeritud, ja küsijaks aktiivselt kaasa mõtlevad isiksused.

Siiski, kodanikud ei taha rohkem suveräänsust Brüsselisse loovutada.Selline küsimuse püstitamine on eksitav. Euroopas ei anta suveräänsust ära, vaid jagatakse teistega, et olla efektiivsem. Euroopa mudel ei ole selline, et annan midagi teisele ära. Euroopa mudel on see, et võtan osa oma suveräänsusest ja panen ühisesse korvi, et olla koos tugevam ka maailma asjades kaasa rääkimiseks. See ei ole suveräänsuse ära andmine, vaid juurde saamine.

Teemat vahetades – Teie esitatud isikuandmete kaitse eelnõu tekitab Eestis muret, miks?Asja tuli selgitada ja arvan, et ettepanekust on nüüd parem arusaamine. Eesti on IT riik, mis vajab avatud digitaalset siseturgu, et ettevõtted saaksid laieneda. Just seda uus eelnõu võimaldab – 27 riigi erinevate reeglite asemel üks kontinent, üks reegel, üks regulaator. See on üks suurimad bürokraatia harvendamisi, mida komisjon viimastel aastatel teinud on.500 miljoni tarbijani jõudmiseks oleks vaja vaid üht autoriseerimist kohalikult instantsilt. Arvan, et Eesti ametivõimud on aru saanud, et see reform on alguspunkt eksportivale tugevale IT-riigile.Eesti on rakendanud 1995. a direktiivi oma 2003. a seaduses minimaalselt, teised liikmesriigid on läinud palju kaugemale. Kui aga Eesti firma tahab teenuseid eksportida, tuleb täita selle teise riigi reegleid, mis võib tähendada suurt bürokraatiat. Uus seadus kaotab selle ära. Eelnõu tekst on väga lähedane sellega, mis Eesti oma 2003. a seaduses on teinud.Kui keegi saaks mind aidata seda alal hoida, siis on see just Eesti riik.

Ometi hääletas Eesti andmekaitse inspektsioon ainsana vastu.Ma ei taha ükshaaval kommenteerida. Kuid see pole kindlasti selle riigi huvides.Samas on uue seaduse üks suurimad fänne Iirimaa, IT riik. Nad on aru saanud, et see on kuldne võimalus, mis annab usaldusväärsust, turu laiendamise võimalusi. Vähem kui 250 töötajaga väikefirmadele tähendab see olulist bürokraatia vähenemist.

Eestis muretsetakse, kas uus eelnõu ei pärsi e-riigi arengut, näiteks e-tervise projekti, ei lähe vastuollu isikukoodile rajatud süsteemidega ..Baasreeglid on samad, mis 1995. a direktiivis. Pakkusin justiitsministeeriumile välja korraldada Eestis konverents ekspertidega, kus kõik tehnilised küsimused saaksid vastatud. E-riigi jaoks on just see seadus see, mida vajate, et digitaalse siseturu võimalused ära kasutada ja mitte e-saareks jääda.Mina panin lauale teekaardi, teie poliitikute ülesanne on teksti kallal nõukogus edasi töötada, kui mõned kohad muutusi või täiendusi vajavad.

Kuidas hakkaksid Euroopa seadusi täitma USA suured firmad nagu Google?Ma ei sildista riike päritolu järgi. Kõik firmad, mis suunavad teenused Euroopa tarbijatele, peavad reegleid järgima. Kui ei, rakenduvad ranged karistused, olgu firma kust tahes.

Lihtsustatult piirab see seadus võimalusi, mida näiteks Facebook või Google isikuandmetega teha saavad, et endale tulu teenida – kas karmimad reeglid Euroopas ei hakka kammitsema siinsete firmade innovatsiooni?Vastupidi. Euroopa firmad palusid ise seda seadust, et turg avada. Andmete kasutamise osas ei ole 1995. a direktiiviga muutust. Firma saab teha, mis tahab, kui on küsinud luba. Keegi ei saa sinu andmeid varastada, see on sinu vara. Kui tahad, annad loa andmeid kasutada või saad loa tühistada. Meil on vaja meetmeid, mis võimaldavad nii indiviidi kaitsta kui ka firmadel uusi süsteeme leiutada.

Isikuandmete definitsioon on väga lai, kätkedes kõike personaalsest ja ametialasest kuni avaliku infoni – olete ise endine ajakirjanik, kas uus seadus ei anna head ettekäänet infole juurdepääsu piiramiseks. Jälle, definitsioon ei ole 1995. a direktiiviga võrreldes muutunud. Samas – vahel võrdväärsed õigused põrkuvad – näiteks õigus isikuandmete kaitsele, õigus informatsioonile või õigus ajakirjandusvabadusele. Isikuandmete kaitse õigus poel õigus ajalugu kustutada. See ei anna õigust kustutada seda, mis on ajakirjanduse arhiivis. Artiklit, mis ei meeldi. Eelnõus on sees, et valitsused peavad, mitte ei või, vaid peavad meediaseadustes meedia vabadused selles kontekstis selgelt määratlema.

Olete algatanud ka ühtse müügiõiguse eelnõu, mis lihtsustab internetikaubandust. Millal see toimima hakkaks?Algatus sai tehtud alles mullu oktoobris. Komisjon teeb ettepaneku, otsustavad valitsused ja Euroopa Parlament. Jälle koht, kus Eesti valitsus peab hea seisma selle eest, et teed rajavad ettepanekud seadusesse sisse jääks.

Veel üks verstapost Esmaspäeval jõuab digitaalse ühisturu loomine veel ühe olulise verstapostini – Euroopa Komisjon avalikustab määruse eelnõu, mis muudaks tulevikus  võimalikuks isikute piiriülese digitaalse tuvastamise.See loob eeldused ID kaardil ja mobiilsel ID-l põhinevate teenuste nagu mobiiliga parkimine, digiretseptid, e-hanked piiriüleseks kasutamiseks. Seda juhul, kui komisjoni ettepanekut toetavad ka liikmesriigid ja Euroopa Parlament.Lisandub ka digitaalsete tehingute usaldust tõstvate teenuste regulatsioon, mis ühtlustab liikmesriikide lähenemist usaldusteenustele – näiteks ajatemplile. Ka see soodustab teenuste ülepiirilist kasutamist.Tegemist on Eesti jaoks prioriteetse valdkonnaga - Eesti on ELis üks aktiivsemaid digitaalse ühisturu loomise eestvedajaid ja taganttõukajaid.