- OMX Baltic−0,41%300,06
- OMX Riga−0,17%891,98
- OMX Tallinn−0,55%2 069,69
- OMX Vilnius0,35%1 203,82
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,49%8 817,67
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,17
- OMX Baltic−0,41%300,06
- OMX Riga−0,17%891,98
- OMX Tallinn−0,55%2 069,69
- OMX Vilnius0,35%1 203,82
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,49%8 817,67
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ebapiisavad pingutused
Euroopa Komisjon võttis täna vastu eelarvemeetmete soovituste paketi, milles annab teada, et Eesti on kohati ebapiisavalt pingutanud.
Eesti puhul leiab komisjon, et hoolimata märkimisväärsest eelarveülejäägist ja tööpuuduse vähenemisest pea poole võrra näivad reformipingutused olevat ebapiisavad, eeskätt võttes arvesse tööturul, teatavates haridusvaldkondades ja energeetikasektoris valitsevate probleemide ulatust. Tööpuudus on endiselt kõrge ja tagasihoidlikke ülemaailmseid väljavaateid arvestades võib jääda samale tasemele veel mõneks ajaks, vahendas komisjoni pressitalitus.
Konkurentsivõimet kammitseb endiselt oskuste mittevastavus tööturu nõudlusele, kvalifitseeritud spetsialistide puudumine nii tööliste kui kontoritöötajate seas ning suhteliselt nõrk innovatsioon - Eestil on vaja liikuda tehnoloogiamahukate majanduskasvu allikate suunas. Kuna Eesti innovatsiooniraamistik ei arvesta ikka veel reaalmajandusega, tegeleb innovatsiooniga vaid vähesel arvul ettevõtteid, mis võib takistada tootlikkuse kasvu ja seega kahjustada pikemas perspektiivis riigi konkurentsivõimet.
Lisaks sellele on Eesti majanduse erakordselt suurt energiamahukust silmas pidades vaja teha täiendavaid jõupingutusi energiakulude vähendamiseks. Kuna Eesti on üks energia- ja ressursimahukamaid ELi riike, tuleks arendada välja tõhusamad energiaallikad.
Eesti avaliku sektori kulutuste tõhusust saaks komisjoni soovituste kohaselt parandada eeskätt sotsiaalkindlustusele tehtavate kulutuste parema suunamise kaudu. Probleeme valmistab ka kohalike omavalitsuste tasandi ebatõhus toimimine, mis avaldab negatiivset mõju avalike teenuste osutamisele. Piisava inimkapitali tagamiseks vajab Eesti toimivat ja paremini suunatud haridussüsteemi.
Pärast varasemat langust kasvas Eesti SKP 2011. aastal kiiresti, kuid 2012. aastal aeglustub selle kasv oodatavalt 1,6 %-ni. Töötuse määr langes 2011. aastal märkimisväärselt ja 2012. aastal langeb see ootuste kohaselt veelgi, s.o 11,6 %-ni. Tugev majanduskasv 2011. aastal tõi kaasa riigi rahanduse oodatust paremad tulemused, sealhulgas selle, et valitsemissektori eelarve oli 1,0 % SKPst ülejäägis. 2012. aastal peab valitsemissektor peamiselt ühekordsete projektide ja juba kavandatud pensionide tõstmise tõttu oodatavalt leppima puudujäägiga 2,4 % SKPst.
Koos riigipõhiste soovitustega esitab komisjon täna nõukogule riigispetsiifiliste analüüside tulemused kaheteistkümne liikmesriigi kohta, keda arvati olevat makromajandusliku tasakaalustamatuse ohus, ning kolm ettepanekut seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega.
President Barroso ütles: „Täna võttis komisjon vastu tähtsad otsused, millest tuleb edaspidi juhinduda nii liikmesriikide kui ka ELi tasandi tegevuses, et parandada meie konkurentsivõimet, hoogustada majanduskasvu ja märgatavalt tugevdada majandus- ja rahaliitu. Need otsused näitavad komisjoni keskset rolli Euroopa majanduse juhtimisel. Meie soovituste puhul on aluseks võetud iga liikmesriigi olukord, ent samas on need osa Euroopa majanduse tasakaalustamise ühtsest tegevuskavast. Me oleme olnud edukad: riikide rahanduse olukord on paranemas ja tasakaalustamatuse probleemist hakatakse üle saama. Meil on kindel suund. Peame mitmekordistama oma jõupingutusi nii oma riigis kui ka Euroopa tasandil, et kiiremini ja tulemuslikumalt edasi liikuda.”
Autor: 1321-aripaev
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele