Majanduskasvust üle poole andis ehitus

Sellest kiiremat kasvu näitas ELis lisaks Lätile ja Leedule veel Slovakkia, Eesti kiire kasvu periood jäi eelmisesse aastasse. ELi ja eurotsooni majandused tervikuna olid teises kvartalis languses.

Lisandväärtus kasvas enamikul avaliku ja ettevõtlussektori tegevusaladel, kuid üle poole majanduskasvust andis ehitus. Suure panuse andsid veel info- ja sidevaldkond, kaubandus ning energeetika, kus lisandväärtuse kasv kiirenes. Töötleva tööstuse panus kasvu oli juba teist kvartalit järjest negatiivne, kuid harude lõikes olid arengud väga erinevad ning enamus valdkondi jätkasid kasvutrendil. Töötleva tööstuse langus tuli valdavalt elektroonikasektorist, kuid selle mõju kohalikule palgatulule on väike.

Nõrgeneva välisnõudluse taustal jätkus teises kvartalis ekspordi kasvu pidurdumine, mistõttu üle pika aja jäi ekspordi kasv sisenõudluse kasvust madalamaks. Enam mõjutas eksporti juba mitu kvartalit languses olnud sideseadmete väljavedu, mis on kooskõlas elektroonikatööstuse langusega. Teenuste eksport on väliskeskkonna arengutele mõnevõrra paremini vastu pidanud. Kõrge investeerimisaktiivsuse tõttu oli impordi kasv ekspordi omast kiirem juba teist kvartalit järjest.                                                                                                  

Sisenõudluses hoidis kasvu oodatult kõrgel kapitali kogumahutus ehk kodumaised investeeringud, kuhu panustasid nii ettevõtted, avalik sektor kui elanike eluasemeinvesteeringud. Eratarbimise kasvutempo aga jäi tagasihoidlikule 2 protsendile ning kasv oli endiselt ebaühtlane. Jätkuvalt panustasid kasvu enam püsikaubad ning üha rohkem ka poolpüsikaubad, mille tarbimise tase on kriisijärgselt taastunud kõige aeglasemalt. Kiiresti kasvas alkoholi ja tubakatoodete tarbimine.

Vaatamata palgatulu 9-protsendisele kasvule suurenesid elanike tarbimiskulutused jooksevhinnas alla 6 protsendi. Lisaks tõusid üle mitme aasta teises kvartalis ka pensionid. Erinevalt eelmisest aastast jäi teises kvartalis tarbimiskulutuste kasvutempo alla sissetulekute kasvule ning see võib viidata  tarbimisjulguse vähenemisele, mida siiski ei kinnita konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeeter.