Väinu Rozental • 7. september 2012 kell 14:17

SEB: majanduskasv põhines investeeringutel

Majandus kasvas teises kvartalis täpsustatud andmetel 2,2% ehk siis esialgset hinnangut korrigeeriti ülespoole 0,2 protsendipunkti võrra, mis tähendab, et hinnang nihkus lähemale SEB esialgsele ootusele (2,7%).

Samapalju korrigeeriti allapoole esimese kvartali SKP hinnangut (3,4%le). Samas oli kasv võrreldes eelmise kvartaliga (0,5%) teises kvartalis kiirem kui kvartal tagasi (0,2%), mis on suunanäitajana igati positiivne tulemus. Ka juhtivindikaatorid viitavad, et kolmas kvartal võiks jääda SKP aastakasvu osas madalaimaks punktiks.

Järgneb SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe kommentaar.

Teise kvartali majanduskasv põhines suuremas osas jätkuvalt investeeringutel (+26%), mis on saanud toetust saastekvootide müügitulude kasutamisest ja selle najal paisunud ehitussektori mahtudest, aga ka kiirelt kasvavatest autoliisingutest. Tarbimise panus majanduskasvu vähenes võrreldes esimese kvartaliga. Üsna üllatavalt tugeva panuse on suutnud anda ka eksport (4,3%), vaatamata kaupade ekspordi nominaalkasvude silmapaistvale nõrkusele (-3%). Reaalmahtudes on toimunud päris tugev kasv, kuna ekspordihinnad on langenud.

Netoekspordi panus majanduskasvu jäi sellele vaatamata jätkuvalt negatiivseks, sest suured investeeringud ning mõõdukalt tugevana püsiv tarbimine suurendasid veelgi suuremal määral importi. Ning ka kaubandustingimused on käesoleva aasta jooksul meie jaoks aina halvenenud – ekspordihinnad on alanenud kiiremini kui impordihindade kasvu aeglustumine, mis netoekspordi panust omakorda negatiivses suunas mõjutab.

Sektoriti on majanduskasv väga erinev

Pooled kõigist sektoritest on näidanud väga head kasvu, sealhulgas paar sektorit – ehitus ning info ja side – erakordselt kiiret kasvu, üle 20%. Teine pool on aga omakorda pooleks jagunenud: pooled neist on majanduslanguses ning teine pool stagneerunud ehk väga väikese lisandväärtuse kasvuga. Sinna viimasesse kuuluvad muuhulgas kõik avaliku haldusega seotud tegevusalad. Selles järjestuses keskel olemine on praegusel ajal riigi rahastusega seotud sektorites üsna loogiline koht, kui pool majandust kasvab ning teine pool kahaneb.

Suuremat tähelepanu väärib tõik, et majanduskasvust üle poole andis ehitussektor. Ehitussektori panus majanduskasvu oli 1,2 protsendipunkti ning teine toekam sammas oli info ja side 0,8 protsendipunktiga. Kuna ehitussektori panus on suurenenud ajutiselt saastekvootide rahade toel, mida jagub põhiliselt käesolevaks aastaks ning veidike ka järgmiseks aastaks, paneb selle domineerimine üldpildis järgmise aasta majanduskasvu jätkusuutlikkuse perspektiivi üle muretsema. Samas on äärmiselt positiivne märk info ja side valdkonna jõuline kasv, mis näitab majanduse tehnoloogilisema osa ning pikaajaliselt perspektiivika kasvuallika arengut.

Jooksevkonto puudujääk suurenes

Majandusarengu põhinemine sisetarbimisel on viinud ka jooksevkonto puudujäägi taas suurenemisele (-2% SKPst II kv). Selle aasta esimesel poolel on jooksevkonto defitsiit kahekordistunud võrreldes eelmise aastaga. Uute autode liisingute väga kiire kasv ühe peamise põhjusena väliskaubanduspuudujäägi suurenemisel ei ole kahjuks see, millele pikemaajalist majandusedu ehitada. Kui tegemist ei ole just transpordiettevõtete investeeringutega ja seda see ei ole. Veondus oli üks kiiremini kukkuvaid harusid teises kvartalis.

Seevastu info ja side valdkonna kiire areng on positiivselt mõjunud ka jooksevkontole. Teenuste ekspordi-impordi ülejäägi kasvu panustasid enim äri-, reisi- ja arvutiteenused, mis on märk majanduse arengust suurema lisandväärtusega ekspordi poole ja seega igati tervitatav.

Inflatsioon stabiilne

Inflatsioon on käesoleva aasta jooksul püsinud suhteliselt kitsas koridoris ning naasis augustis 3,8 protsendile pärast juulikuist alanemist naftahindade ajutise kukkumise tagajärjel.

Hinnatõusu põhiline vedur on jätkuvalt eluasemekulud, kuigi selle aastane tõus on aeglustunud. Soojuse hinnatõus järgnevatel kuudel jätkub, kuid selle mõju aastases inflatsiooninumbris peaks järk-järgult vähenema.

Kuine hinnamuutus augustis jällegi kiirenes ning seda vedasid ülespoole taas kallinenud naftahinnad, aga ka riiete soodusmüükide lõppemised. Ligi pool kuisest hinnatõusust tulenes kallinenud naftahindadest, aga palju maha ei jäänud ka riiete ja eluaseme kallinemine.

Arvatavasti jääb kolmas kvartal ka kõige väiksema aastase inflatsiooninumbriga kvartaliks. Augustis on Euroopas ja maailmas laiemalt olnud märgatav toiduainete hinnatõus, mis järgmistel kuudel ka ilmselt Eestisse kandub.

Ning kui praegune hinnatõus on suuresti veetud administratiivsetest hindadest, nagu soojus ja elekter, siis viimastel kuudel on üha kiirenenud ka rahapakkumise kasv, mis võib ka siiani madalal püsinud alusinflatsiooni kiirenemisele viia.

 

 

 

 

Hetkel kuum