Teise kvartali majanduskasv toetus sisenõudlusele

Kuigi netoekspordi negatiivne panus majanduskasvu suurenes ( 0,4 protsendilt esimeses kvartalis  1,1 protsendile), on Eesti ettevõtete ekspordimahud endiselt suuremad kui impordimahud. Hoogustunud investeerimisaktiivsuse juures on impordimahtude kiirem kasv igati loogiline ning pigem on see jäänud kardetust tagasihoidlikumaks.

Sarnaselt tarbimise poolsele majanduskasvu struktuurile, panustasid ka tegevusaladest majanduskasvu kõige enam sisenõudlusega seotud sektorid – ehitus, jaekaubandus ning info ja side. Töötleva tööstuse, mille lisandväärtus on suuresti sõltuv välisnõudlusest, panus kasvu oli teist kvartalit järjest negatiivne. Eelkõige oli see tingitud elektroonikasektori toomise vähenemisest.

Statistikaamet avaldas täna ka korrigeeritud aegread alates 2008. aastast, mille järgi kriisi põhi muutus sügavamaks ning sellele järgnenud majanduse taastumine paremaks. Kõige suurem negatiivne kasv oli 2009. aasta kolmandas kvartalis, varasema  17,6% asemel  18,6%. Kriisijärgne kiireim kasv 9,5% (eelmise aasta esimeses kvartalis) asendus samas 9,9%-ga. Selle aasta esimese poole kasv jäi sisuliselt muutumatuks – esimest kvartalit korrigeeriti natuke allapoole ning teise kvartali kiirhinnangut ligikaudu samavõrra üles.

Maailmamajanduse viimaste arengute taustal, kus negatiivsed mõjud on üha enam jõudmas rahvusvahelisse kaubandusse ning meie peamiste kaubapartnerite majandusse, jääb majanduskasv tuginema sisenõudlusele ka aasta teisel poolel. Suvel avaldatud prognoosi kohaselt ootame tänavuse aasta majanduskasvu 3% lähedale, kuid viimaste arengute valguses on riskid madalama kasvu suunas.

Täpsustatud majanduskasvu prognoosi avaldame oktoobri alguses.