Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hinnatõusu taga kallinenud nafta
Augustis tõusid hinnad võrreldes eelmise aasta sama ajaga 3,8 protsenti, eurotsoonis kiirenes aastane hinnatõus esialgsel hinnangul 2,6 protsendini. Nii Eestis kui eurotsoonis veab inflatsiooni nafta hinnatõus välisturgudel.
Järgneb rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Kristjan Pungase kommentaar.
Augusti hindu mõjutas eelkõige energiatoodete kallinemine, mida osaliselt tasakaalustas toiduainete ja alkoholi odavnemine. Vaatamata maailmamajanduse nõrgenenud kasvuväljavaadetele on nafta hinnad välisturgudel viimasel kahel kuul kiirelt tõusnud. Lisaks mootorikütuse kallinemisele põhjustasid kõrged toornafta hinnad välisturgudel ka soojuse kallinemise jätkumise. Mõnevõrra on seda võimendanud euro odavnemine. Lisaks mõjutas hindu augustis võrgutasude tõusust tingitud elektri mõningane kallinemine ning riiete ja jalatsite allahindluste lõppemine.
Eelmainitud hinnatõuse kompenseeris pisut värskete aiasaaduste hooajaline odavnemine ning kokkuostuhindade langusest tingitud piimatoodete odavnemine. Tuntav mõju oli ka lahja alkoholi sooduskampaaniatel.
Suurenev palgatulu ning kasvav tarbimine võimaldasid kaupmeestel tõsta riiete ja jalatsite kaubanduslikku marginaali teises kvartalis ka buumiaastate tasemest kõrgemale. Osalt seetõttu on garderoobikaupade hinnatõus meil üks ELi kiiremaid.
Rahandusministeeriumi nädal tagasi avalikustatud suvise majandusprognoosi järgi pidurdub inflatsioon möödunud aasta 5 protsendilt tänavu 3,9 protsendini ning 2013. aastal 3,5 protsendini. Inflatsiooniprognoosi on kevadisega võrreldes tõstetud nii välis- kui sisemaiste tegurite suurema mõju tõttu.