SKP kasvas teises kvartalis 2,2%

OMX Baltic0,35%321,27
OMX Riga0,51%964,21
OMX Tallinn1%2 248,66
OMX Vilnius−0,1%1 512,68
S&P 500−0,17%7 670,84
DOW 30−0,26%51 349,92
Nasdaq −0,09%26 797,54
FTSE 100−0,45%10 636,71
Nikkei 225−0,6%65 481,27
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%94,99

OMX Baltic0,35%321,27
OMX Riga0,51%964,21
OMX Tallinn1%2 248,66
OMX Vilnius−0,1%1 512,68
S&P 500−0,17%7 670,84
DOW 30−0,26%51 349,92
Nasdaq −0,09%26 797,54
FTSE 100−0,45%10 636,71
Nikkei 225−0,6%65 481,27
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%94,99

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) tänavu teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2,2%.

Indrek KaldÄritehnoloogia.ee juht

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas esimese kvartaliga võrreldes 0,5%, teatas statistikaamet.

Teises kvartalis mõjutas majanduskasvu enim ehituses, kaubanduses ning info ja side tegevusalal loodud lisandväärtuse kiire kasv. Ehituse kasvu tagasid hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd ning rajatiste ehitus. Info ja side tegevusala mõjutas nii infotehnoloogia- kui ka telekommunikatsiooniteenuste lisandväärtuse kiire kasv. Kaubanduses panustas SKP kasvu enim jaekaubanduses loodud lisandväärtus, samal ajal kui hulgikaubanduse lisandväärtus vähenes, teatas statistikaamet.

SKP kasvu pidurdas enim lisandväärtuse vähenemine töötlevas tööstuses, veonduses ja laonduses ning kinnisvaraalases tegevuses. Töötlevas tööstuses oli suurim mõju arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise vähenemisel, veonduse ja laonduse tegevusalal aga maismaaveonduse ning veondust abistavate tegevusalade lisandväärtuse vähenemisel. Kinnisvaraalane tegevus jooksevhindades küll kasvas, kuid jätkuvalt kiire hinnakasvu tõttu vähenes tegevusala lisandväärtus püsivhindades.

Teises kvartalis aeglustus kaupade ja teenuste ekspordi kasv 4%ni ning impordi kasv 6%ni. Kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim masinate ja seadmete ning metallitoodangu väljavedu, kaupade importi aga metalltoodete, toiduainete ja mootorsõidukite sissevedu.

Vaatamata impordi ekspordist kiiremale kasvule paranes Eesti väliskaubandustasakaal. Teises kvartalis oli netoekspordi suhe SKPsse 2,7%, samas kui veel esimeses kvartalis oli import ekspordist suurem. Nõrga välisnõudluse tõttu on ekspordi mõju majanduskasvule vähenenud, mistõttu panustasid SKP kasvu olulisel määral just siseturule suunatud tegevusalad.

Teises kvartalis suurenes töötatud tundide arv kiiremini kui püsivhinnas SKP. Sellega vähenes kogumajanduse tööjõu tunnitootlikkus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,5%. Samas on kasvanud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Tööjõu ühikukulu kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 6%, mis näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini. Tööjõu ühikukulu kasv oli viimase kolme ja poole aasta kiireim.

Sisemajanduse nõudluse kasv kiirenes 6%ni eelkõige investeeringute kasvu toel. Teises kvartalis kasvas kapitali kogumahutus põhivarasse 26%. Enim mõjutas seda ettevõtete ja valitsemissektori investeeringute kasv hoonetesse ja rajatistesse, kuid ka ettevõtete sektori hoogustunud investeeringud transpordivahenditesse.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 2%. Suurem mõju oli sõidukite ostmise, audiovisuaalsete ja andmetöötlusseadmete, telefoniteenuste ja alkohoolsete jookide tarbimise kasvul. Samal ajal elektri ja gaasi tarbimine hinnamõjusid arvestades vähenes. Vaatamata sisemajanduse nõudluse juba üheksandat kvartalit kestnud kasvule, oli see teises kvartalis jätkuvalt SKPst väiksem, moodustades SKPst 96%.

Et kasutatav tulu kasvas teises kvartalis mõnevõrra aeglasemalt kui lõpptarbimiskulutused, vähenes kogumajanduse netosääst. Kapitali kogumahutus oli säästust omakorda suurem, mistõttu oli Eesti välismaailma suhtes teist kvartalit järjest netolaenuvõtja.

SKP kasvas teises kvartalis 2,2%

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised