- OMX Baltic−0,04%297,24
- OMX Riga0,33%919,57
- OMX Tallinn0,49%2 026,77
- OMX Vilnius0,07%1 219,34
- S&P 500−0,22%6 397,46
- DOW 300,11%44 971,37
- Nasdaq −0,71%21 163,49
- FTSE 1001,08%9 288,14
- Nikkei 225−1,51%42 888,55
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,83
- OMX Baltic−0,04%297,24
- OMX Riga0,33%919,57
- OMX Tallinn0,49%2 026,77
- OMX Vilnius0,07%1 219,34
- S&P 500−0,22%6 397,46
- DOW 300,11%44 971,37
- Nasdaq −0,71%21 163,49
- FTSE 1001,08%9 288,14
- Nikkei 225−1,51%42 888,55
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,83
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Perens: pankade ühtne järelevalve on mõistlik
Swedbank Eesti peadirektor ning Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Priit Perens arvab, et ühtse pangandusjärelevalve mõte on mõistlik.
Intervjuu
*Mida arvate Euroopa Komisjoni plaanist, et Euroopa Keskpank peaks teostama järelevalvet kõikide euroala pankade üle?
Arvestades, et eurotsooni riigid annavad omavahel pankade rekapitaliseerimiseks abi, siis on eeldus, et nende riikide panganduses kehtivad samad reeglid ja neid jälgitakse samamoodi. Sama kehtib ka mitmes riigis tegutsevate pankade kohta. Seega on ettepanek ühise pangandusjärelvalve loomiseks mõistlik. Teostus aga on loomulikult keeruline nagu iga piiriülese organisatsiooni loomisel. Arvan, et tegelikult on mõistlik luua n.ö järelvalveorgan, mis jälgib erinevate riikide järelvalvete käitumist samade standardite järgi.
*Kuidas toimiks see Euroopa Keskpangale allutatud järelevalve Eesti puhul, kus pangandusturul domineerivad euroalasse mittekuuluva Rootsi pangad?
Tekst, mida mina olen näinud, räägib Euroopa Keskpanga rollist järelvalve korraldamisel. Seega on raske ette kujutada, et see puudataks euroala väliseid riike. Seega arvan, et reaalselt hakkab see ülene järelvalve kontrollima Finantsinspektsiooni menetlus- ja käitumisstandardeid. Seega ei peaks Rootsi pangad saama mingi erikohtlemise osaliseks. Samas säilib praegune koordinatsioon Rootsi Finantsinspektsiooniga.
*Milline oleks mõju igapäevapangandusele?
Sõltub, kuidas seda finantseeritakse. Kui eeldame, et selle instantsi loomise ja eksistentsi maksavad kinni turuosalised, tähendaks see igapäevapangandusele tõenäoliselt hinnatõusu.
*Kuivõrd tähendab pangandusliit materiaalset vastutamist mujal tehtud vigade eest?
Vastutus paistab meil juba olevat, nüüd saaks neid vigu võib-olla tõhusamalt ära hoida.
*Mis kasu/ohud Eesti finantssüsteemile sellisest ühtsest järelevalvest oleks? (näiteks - hoidnuks see ära kinnisvaramulli?)
Hetkel kuum
Kasu oleks siis, kui meie järelvalve oleks oma tegemistes lohakas. Sellisel juhul oleks sel algatusel korralekutsuv sisu. Hetkel teeb meie järelvalve minu hinnangul oma tööd kohusetundlikult ja rangelt.
*Kui tõsiseks ohuks peate praegust euroala finantssüsteemi fragmenteerumist (pangad tõmbuvad n.ö koju tagasi)
See juba toimub. Olla piiriülene pank tähendab enamasti täiendavaid kapitalikulusid ja likviidsusvajadust, et oma tütarpanku emapangast finantseerida. See aga on mitmete riikide pankadele hetkel tülikas koormus. Olukorras, kus tütarpangad suudavad oma tegevust kohalikult turult finantseerida, seda probleemi ei ole. Kuna meil tegutsevad peamiselt Skandinaavia pangad, kellel on tugev likviidsus ja kapitalipositsioon, seda hirmu siin ei ole.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Omanik võttis 6,7 miljonit dividende
Oja ja Tapver sõeluvad makromürast kasulikke märke
Suur eeskuju on Oleg Gross
Suur eeskuju on Oleg Gross
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele