Ligi: Eestil pole võimalik punaseid jooni tõmmata

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 18. september 2012 kell 10:47
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ligi: Eestil pole võimalik punaseid jooni tõmmata
Erinevalt Rootsi rahandusministrist Anders Borgist, kel on Euroopa Komisjoni pangandusjärelevalve plaani kohta juba väga selge ja kriitiline seisukoht ning punased piirid joonitud, on Eesti seisukohad sõnastatud pigem küsimuste vormis.
"Oleme väga segases olukorras," ütles rahandusminister Jürgen Ligi nädalavahetusel Küprosel toimunud ELi rahandusministrite kohtumisest ja pangandusliidu debatist täna ajakirjanikele ülevaadet andes. Eesti suurimad pangad on mitte-eurotsooni päritolu ja valmisolekut päritoluriigil süsteemiga liitumiseks ei ole (võimalus on vabatahtlikult liituda – toim.).
Kriisihaldusmehhanismi puhul on suur küsimus selles, mis moodi see üles ehitatakse. Kui see hõlmaks ainult süsteemselt olulisi panku, siis kas Eestis tegutsevad Rootsi pangad on suuruselt Euroopa mõistes süsteemse tähtsusega pangad või ei.
"Pigem on karta, et ei ole," ütles Ligi, märkides, et sellisel juhul tekib küsimus Eesti rollist. "Kuidas see laheneb, meie ei tea."
Samas ütles Ligi, et küsimuste esitamine ei tähenda veel, et Eesti oleks ühtse pangandusjärelevalve ja pangandusliidu ideele vastu. Suurt pilti vaadates on kriisi allikas olnud just finantssektoris ja selle ebaühtlases reguleerimises. Printsiibina ei ole Eesti vastu, et Euroopas oleks ühtsem finantsturg ja riskid paremini maandatud.
"Meil ei ole võimalik punaseid jooni paberile tõmmata," ütles Ligi. "Sõltume teiste valmisolekust."
Nii on Ligi sõnul Eesti oma seisukohad formuleerinud pigem probleemidele viidates. "Teatud hetkedel ongi teadmatus, mis sa siin ikka nii väga selgelt välja ütled," pareeris minister küsimusi Eesti enese võimalikest konkreetsetest lahendusettepanekutest. "Tahaks, et asjad juhtuksid, aga ei tea, kuidas neid juhtuma panna."
Eestil on Rootsiga Ligi ütlusel panganduse järelevalves hea koostöö ja ettekujutus olemas. Kuid kui Euroopa hakkab midagi reguleerima, ei ole teada, kuivõrd senine korraldus uue süsteemiga kokku hakkab.
Ligi sõnul sõltub Eesti väga palju otsustest, mis Rootsis tehakse. "Rootsi pangad on aidanud meil kõigil hästi palju laenu võtta ja mingil hetkel on nad aidanud meil laenu mitte saada. Majandusele mõjuvad need riskid selgelt," ütles minister. "Kui Rootsi langetab mingisuguse otsuse, siis mõjutab see meil väga tugevalt mitte ainult filiaalide, vaid ka iseseisvate pankade seisu. Tuleb tugevamat koostööd teha," ütles Ligi.
Eile andis Rootsi parlamendis muude teemade seas ka komisjoni pangandusliidu plaanidest ülevaadet Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn, avaldades lootust, et ka Rootsi uue süsteemiga liitub.
Ühtse pangandusjärelevalvega kiirustama – komisjoni eesmärk on jõustada selle esimene etapp juba tuleva aasta 1. jaanuarist – sunnib Ligi sõnul arusaamine, et abiprogrammid võivad piirduda ka üksnes pangandusega.
Samuti on ühtne pangandusjärelevalve eeltingimus, et euroala stabiilsusmehhanismi ESM vahenditest saaks panku rekapitaliseerida otse.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Pangandus
- Makromajandus
Hetkel kuum