• OMX Baltic0,12269,58
  • OMX Riga−0,56926,06
  • OMX Tallinn−0,031 748,13
  • OMX Vilnius0,311 000,15
  • S&P 500−0,715 505
  • DOW 30−0,9340 287,53
  • Nasdaq −0,8117 726,94
  • FTSE 100−0,68 155,72
  • Nikkei 225−0,1640 063,79
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,66
  • OMX Baltic0,12269,58
  • OMX Riga−0,56926,06
  • OMX Tallinn−0,031 748,13
  • OMX Vilnius0,311 000,15
  • S&P 500−0,715 505
  • DOW 30−0,9340 287,53
  • Nasdaq −0,8117 726,94
  • FTSE 100−0,68 155,72
  • Nikkei 225−0,1640 063,79
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,66
  • 17.09.12, 08:15

Pangajärelevalve osas Rootsi eri meelt

Euroopa Komisjoni praegu esitatud kujul ei ole euroala ühtse pangandusjärelevalve ettepanek Rootsile aktsepteeritav, mis asetab keerulisse seisu ka Eesti, kus pangandusturu suurimad pangad on Rootsi pangad.
„Meil on raske ette kujutada, mis hakkab juhtuma, kui mitte-eurotsooni riigid – Rootsi eelkõige, ei ühine järelevalvega,“ kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi laupäeval Küprosel pärast ELi rahandusministrite esimest mõttevahetust Euroopa Komisjoni läinud nädalal avaldatud ettepaneku üle.
Rootsi rahandusminister Anders Borg oli Küprosel väga resoluutne.
„Me ei saa aktsepteerida, et Rootsi maksumaksjate raha kasutatakse teiste pankade väljaaitamiseks,“ ütles Borg. „Me ei saa aktsepteerida, et me ei saa ise oma pankadele kapitalinõudeid kehtestada ja eriti ei saa me aktsepteerida seda, et järelevalve tugineb Euroopa Keskpangal, kus me ei saa liikmed olla ilma euroga ühinemata. Meil oleks rohkem panku sellise institutsiooni järelevalve all, kus meil ei ole hääleõigust. See on ilmselt täiesti vastuvõetamatu,“ ütles Borg agentuuri Bloomberg vahendusel.
Borgi sõnul ei ole komisjoni ettepanek praegusel kujul kindlasti tasakaalustatud ettepanek ning mitmed euroala välised riigid nagu Poola, Tšehhi ja Taani jagavad seda seisukohta.
„Selline järelevalve Euroopas, kus pool Euroopat on jäetud häälest ilma, seda ei saa olla,“ ütles Borg, prognoosides läbirääkimistes tormilist sügist.
Rootsi on ühes leeris ka riikidega nagu Saksamaa ja Holland, mis erinevalt Prantsusmaast, Itaaliast, Hispaaniast ning Euroopa Komisjonist arvavad, et tuleva aasta algusest ei ole ühtset pangandusjärelevalvet veel võimalik käivitada. See tähtaeg on liiga varane ja tähendaks kiirustamist. Liiga palju on praegu alles selgeks vaidlemata asju.
Ligi möönis samuti, et komisjoni ettepanek on toores ning ajakava hästi ambitsioonikas.
Ühtse järelevalve järel oleks järgmise sammuna arutusel ühine kriisihaldus. Ühine hoiuste tagamine on Ligi sõnul alles kaugema tuleviku teema.
Ajaleht Financial Times kirjutas, et komisjon jättis selle osa ühtse pangandusjärelevalve ettepankust läinud kolmapäeval välja, et mitte liigselt provotseerida niigi ärritatud Saksamaa maksumaksjaid.
Euroopa Komisjoni siseturuvolinik Michel Barnier ning Euroopa Keskpanga asepresident Vitor Constancio möönsid Küprosel, et euroala väliste riikide hääleõigust puudutav on eelnõus alles poolik ja vajab parandamist. Barnier kordas samas, et seatud ajakavast loodetakse kinni pidada.
Sama seisukohta väljendas Hispaania rahandusminister Luis de Guindos. „Me peame olema ambitsioonikad ja üritama sellest (1. jaanuari tähtajast – toim.) kinni pidada,“ ütles ta.
Ühtne pangandusjärelevalve on eeltingimus, et euroala stabiilsusmehhanism ESM saaks euroala hädas panku rekapitaliseerida otse, ilma et konkreetse riigi võlakoorem sellest kasvaks.
See on hetkel eriti akuutne just Hispaania jaoks, mis on oma pankade jaoks palunud kuni 100 miljardi euro suuruse abipaketi. Suurusjärgult on see 10% riigi SKPst. Praegu lisanduks see kõik Hispaania võlakoormale, õõnestades usaldust, et riik omal jõul oma võlgadega toime tuleb. Üha enam spekuleeritakse, et Hispaania võib vajada täiendavat abipaketti – kui mitte täispaketti, siis vähemalt stabiliseerimislaenu.
Reedel ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, et ei usu, et pankade rekapitaliseerimine ESMist otse on võimalik juba 1. jaanuarist. Schäuble sõnul pole vaja turgudel tekitada ennatlikke ootusi.
ESM ise on aga pärast Saksamaa konstitutsioonikohtu otsust plaanis oktoobrist käivitada, ütles eurogrupi juht Jean-Claude Juncker.
See tähendab vajadust ära teha esimesed sissemaksed ESMi kapitali.
„Tõenäoliselt tuleb teha kaks makset selle aasta jooksul, aga eks parlament otsustab,“ ütles Ligi. „Üks makse on kindel. Teine on tegelikult kokku lepitud, aga ei ole nii selgelt öeldud.“
Lisaks sai Ligi sõnul üle kinnitatud liikmesriikide kohustused, mis puudutavad olukordi, kus üks või teine riik mingil põhjusel oma panuse andmata jätab.
„Mingisuguseid ootamatuid kohustusi või parlamendi antud mandaadist suuremaid kohustusi ei teki kellegi,“ ütles Ligi. „See on kõigile selge, kus ülempiir asub.“
Rahandusministrid käsitlesid Küprosel ka Kreeka olukorda, ehkki nn troika raport valmib alles tuleval kuul. Järjest enam kostub arvamust, et Kreeka võiks saada ajapikendust reformiprogrammi elluviimisel. Muuhulgas soovitas seda kaaluda IMFi juht Christine Lagarde.
Küsimusele, kas Kreeka uut valitsust on põhjust rohkem usaldada, vastas Jürgen Ligi, et oma retoorikas ja sammudes on Kreeka uus valitsus võrdlemisi tegus olnud. Riigis on reaalselt ja märkimisväärselt edenetud eelarve struktuurse positsiooni parandamisega.

Seotud lood

Uudised
  • 18.09.12, 13:47
Ligi: Eestil pole võimalik punaseid jooni tõmmata
Erinevalt Rootsi rahandusministrist Anders Borgist, kel on Euroopa Komisjoni pangandusjärelevalve plaani kohta juba väga selge ja kriitiline seisukoht ning punased piirid joonitud, on Eesti seisukohad sõnastatud pigem küsimuste vormis.
Uudised
  • 10.09.12, 06:32
Järgmine kild võlakriisi lahenduses - pangandusliit
Kui Eesti maksumaksjate raha tahetakse kasutada Euroopa „ühistupanga“ ESMi kaudu Hispaania pankade päästmiseks, peab ka järelevalve olema ühine – sel kolmapäeval avalikustab Euroopa Komisjon plaani euroala ühtse pangandusjärelevalve loomiseks.
Uudised
  • 10.09.12, 07:50
Malmstein: Eesti võidaks pangandusliidust
Sel kolmapäeval tuleb Euroopa Komisjon välja ettepanekutega euroalal ühtse pangandusjärelevalve loomiseks, mis on eeltingimus pankade abistamiseks euroala päästemehhanismidest (EFSF/ESM) otse.
Uudised
  • 04.12.12, 19:57
Borg: enne kevadet Rootsi pangandusliiduga ei liitu
Rootsi saab euroala ühtse pangandusliidu osas seisukoha võtta alles kevadel, kui langetatakse otsused eurola pankade ühise kriisihaldusmehhanismi ja ühtse hoiusegarantii üle, ütles Rootsi rahandusminister Anders Borg täna pärast ELi rahandusministrite kohtumist.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.07.24, 11:28
Kulla hind hüppas uute rekorditeni, 2500 dollari tase on käeulatuses
Kulla hind tõusis nii dollaris kui euros uute rekorditeni. Turgude hinnangul on pärast Föderaalreservi juhi Jerome Powelli esmaspäevast sõnavõttu aina tõenäolisem, et keskpank otsustab juba septembris intressimäärasid kärpida. Just see andis lühiajalist pilti vaadates kullale tõuke ületada maikuus saavutatud tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele