Pangajärelevalve osas Rootsi eri meelt

„Meil on raske ette kujutada, mis hakkab juhtuma, kui mitte-eurotsooni riigid – Rootsi eelkõige, ei ühine järelevalvega,“ kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi laupäeval Küprosel pärast ELi rahandusministrite esimest mõttevahetust Euroopa Komisjoni läinud nädalal avaldatud ettepaneku üle.

Rootsi rahandusminister Anders Borg oli Küprosel väga resoluutne.

„Me ei saa aktsepteerida, et Rootsi maksumaksjate raha kasutatakse teiste pankade väljaaitamiseks,“ ütles Borg. „Me ei saa aktsepteerida, et me ei saa ise oma pankadele kapitalinõudeid kehtestada ja eriti ei saa me aktsepteerida seda, et järelevalve tugineb Euroopa Keskpangal, kus me ei saa liikmed olla ilma euroga ühinemata. Meil oleks rohkem panku sellise institutsiooni järelevalve all, kus meil ei ole hääleõigust. See on ilmselt täiesti vastuvõetamatu,“ ütles Borg agentuuri Bloomberg vahendusel.

Ühtne pangandusjärelevalve on eeltingimus, et euroala stabiilsusmehhanism ESM saaks euroala hädas panku rekapitaliseerida otse, ilma et konkreetse riigi võlakoorem sellest kasvaks.

See on hetkel eriti akuutne just Hispaania jaoks, mis on oma pankade jaoks palunud kuni 100 miljardi euro suuruse abipaketi. Suurusjärgult on see 10% riigi SKPst. Praegu lisanduks see kõik Hispaania võlakoormale, õõnestades usaldust, et riik omal jõul oma võlgadega toime tuleb. Üha enam spekuleeritakse, et Hispaania võib vajada täiendavat abipaketti – kui mitte täispaketti, siis vähemalt stabiliseerimislaenu.

Reedel ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, et ei usu, et pankade rekapitaliseerimine ESMist otse on võimalik juba 1. jaanuarist. Schäuble sõnul pole vaja turgudel tekitada ennatlikke ootusi.

ESM ise on aga pärast Saksamaa konstitutsioonikohtu otsust plaanis oktoobrist käivitada, ütles eurogrupi juht Jean-Claude Juncker.

See tähendab vajadust ära teha esimesed sissemaksed ESMi kapitali.

„Tõenäoliselt tuleb teha kaks makset selle aasta jooksul, aga eks parlament otsustab,“ ütles Ligi. „Üks makse on kindel. Teine on tegelikult kokku lepitud, aga ei ole nii selgelt öeldud.“

Lisaks sai Ligi sõnul üle kinnitatud liikmesriikide kohustused, mis puudutavad olukordi, kus üks või teine riik mingil põhjusel oma panuse andmata jätab.

„Mingisuguseid ootamatuid kohustusi või parlamendi antud mandaadist suuremaid kohustusi ei teki kellegi,“ ütles Ligi. „See on kõigile selge, kus ülempiir asub.“

Rahandusministrid käsitlesid Küprosel ka Kreeka olukorda, ehkki nn troika raport valmib alles tuleval kuul. Järjest enam kostub arvamust, et Kreeka võiks saada ajapikendust reformiprogrammi elluviimisel. Muuhulgas soovitas seda kaaluda IMFi juht Christine Lagarde.

Küsimusele, kas Kreeka uut valitsust on põhjust rohkem usaldada, vastas Jürgen Ligi, et oma retoorikas ja sammudes on Kreeka uus valitsus võrdlemisi tegus olnud. Riigis on reaalselt ja märkimisväärselt edenetud eelarve struktuurse positsiooni parandamisega.