Järgmine kild võlakriisi lahenduses - pangandusliit

Mida kiiremini selline järelevalve paika saab, seda kiiremini saab pidama nõiaringi, kus euroala pankade ja riikide võlaprobleemid vastastikku võimenduvad ja kriisile uusi tuure lisavad. Kuni seda veel ei ole, lähevad Hispaania pankade abistamiseks küsitud maksimaalselt 100 miljardit eurot riigi võlakoormale otsa, õõnestades usku valitsuse võimesse riigi võlakohustustega toime tulla. See omakorda „torpedeerib“ Hispaania riigi võlakirjade väärtust pankade bilansis, sundides neid täiendavat abi küsima. Ja nii edasi.

Otsus pankade päästmise kulud riikide muudest võlakohustustest lahku lüüa, oli üks olulisemaid otsuseid juuni lõpus Brüsselis toimunud euroala valitsusjuhtide maratonkõnelustel. Edaspidi rekapitaliseeritaks elulootusega pangad euroala abimehhanismist ESM otse. Saksamaa kantsler Angela Merkel nõustus sellega aga vaid tingimusel, et liikmesriigid loovutavad oma pankade kontrollimise ühisele järelevalvele, milles hakkab keskset rolli etendama Euroopa Keskpank.

Swedbank Eesti peadirektori ning Eesti Pangaliidu juhatuse esimehe Priit Perensi arvates on ühtse järelevalve loomine mõistlik.

„Arvestades, et eurotsooni riigid annavad omavahel pankade rekapitaliseerimiseks abi, siis on eeldus, et nende riikide panganduses kehtivad samad reeglid ja neid jälgitakse samamoodi. Sama kehtib ka mitmes riigis tegutsevate pankade kohta. Seega on ettepanek ühise pangandusjärelevalve loomiseks mõistlik,“ ütles Perens.

Meediasse lekkinud info põhjal plaanib Euroopa Komisjon teha ettepaneku, et järelevalve hõlmaks kõiki euroalal tegutsevaid panku, mida on umbes 6000.

Nagu selgitas läinud nädalal Euroopa Parlamendis rahandusvolinik Olli Rehn, on nii Hispaania Bankia, Iiri Anglo Irish panga kui Briti Northern Rocki käekäik näidanud, et suured probleemid võivad ilmneda just väikestes ja keskmise suurusega pankades.

Sellega on komisjon eri meelt Saksamaa rahandusministri Wolfgang Schäublega, kelle arvates peaks Euroopa Keskpanga järelevalve keskenduma eelkõige euroala jaoks süsteemselt olulistele pankadele, mida on kahekümne ringis.

Eesti rahandusministeeriumil nii selget seisukohta ei olnud. „Kõik Euroopa pangandusliiduga seotud detailid on lahtised,“ ütles finantsturgude poliitika osakonna juht Thomas Auväärt.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein kaldub ise toetama pigem komisjoni seisukohta. „Valida esialgu välja 20-25 suuremat eurotsooni panka võib tunduda esmapilgul pragmaatiline lahendus, aga see ei lahenda sisuliselt ühtegi probleemi. Hispaania panganduse probleemid, mis olid otseseks ajendiks Ülemkogu juunikuiste otsuste tegemisel, ei saaks selle kitsendava valikuga kuidagi lahendatud,“ ütles Malmstein.

Samuti ei saaks Eesti pangandussektor sellisel juhul oma väiksuse tõttu kunagi sellest mehhanismist toetust, vaid see raha tuleks leida Eesti maksumaksjal.

Komisjon plaanib ette panna, et järelevalve käivituks etapiliselt – tuleva aasta algusest abi küsinud või küsida plaanivate riikide pangad, aasta keskpaigast süsteemselt olulised suurpangad ning 2014. aasta algusest kõik pangad.

Reedel ütles Euroopa Keskpanga asepresident Vitor Constancio, et see ei tähenda, et keskpank peab nüüd palkama tohutu järelevalvajate armee. Suur osa igapäevasest järelevalvest jääb edasi kohtadele, kuid keskpank saab voli otsustada milliseid panku ja millal Euroopa Keskpank peab ise vajalikuks lähemalt kontrollida.

Saksamaa rahandusminister peab komisjoni ajakava liiga optimistlikuks. Saksamaalgi näiteks on pangandusjärelevalvele tsentraliseerimisele päris suur vastuseis. Üheltpoolt ei taha kohalikud poliitikud kontrolli liidupankade üle käest anda, teisalt on Saksamaal vallandunud väga tugev kriitika Euroopa Keskpanga aadressil, mille erakorralisi kriisilahendusi ei kiida heaks ei Saksa avalikkus ega Bundesbank.

Komisjon arvab siiski, et aastaga saab uus süsteem paika. Ühtne järelevalve on aga alles esimene samm pangaliidu suunas. Edasi tuleb riikidel kokku leppida ka ühises hoiuste tagamise süsteemis ja raskustes pankade likvideerimise lahendused koos vastusega küsimusele, kes maksab.

Eestis tekib küsimus, kuidas hakkab Euroopa Keskpangale allutatud pangandusjärelevalve toimima riigis, kus turul valitsevad euroala välisesse riiki kuuluvad pangad.

„Kui pangandusliit hõlmab kõiki eurotsooni panku, jääksid sellest välja vaid Eestis tegutsevad välispankade filiaalid, kelle peakorter asub väljaspool eurotsooni,“ ütles Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein. „Kõik tütarpangad, sh meie turul tegutsevad Swedbank ja SEB, oleksid hõlmatud. Bilateraalne tihe koostöö Rootsi järelevalvega jääks igal juhul toimima.“

Rootsist vastas finantsinspektsiooni pressiesindaja Karin Boman Röding, et juba praegu teeb Rootsi FI paljude Euroopa järelevalveasutustega koostööd järelevalvekolleegiumides, mis on moodustatud kõigi suuremate pankade jaoks, mille peakorter on Rootsis.

„Oleme valmis ka Euroopa Keskpangaga koos töötama,“ ütles ta, soovitades täpsemalt järele pärida Rootsi rahandusministeeriumist. Viimane Äripäeva kommentaaripalvele ei vastanud.