Saeveski, kus ülemusi ei ole

Pesa on saeveski teinud Lauka külasse, mis asub veidi peale Kärdlat, kui sadama poolt autoga sõita. Kihutame fotograafiga esimese hooga õigest teeotsast mööda. Fotograaf Meeli, kes keerab rooli, lausub, et tema arvates on üks must maastur meil Kärdlast alates sabas sõitnud.

Meeli on Hiiumaaga sina peal ja tema teab, et sel kellaajal väga palju autosid tavaliselt ei sõida. Viskame nalja, et äkki omanikud sõidavad sabas. Tahavaatepeeglisse vaadates näemegi, kuidas džiip tagapool ühe teeotsa peal esiti seisma jääb, kuid siis meile järele sõidab. Meie kõrval peatudes kerib autol akna alla mees ja uurib meid. Fotograaf tunneb mehes ära Lauka Saeveski ühe omaniku Ruudi Kasseri. Noogutame äratundvalt ning mees džiibiga juhatab meid õiges suunas saeveskisse.

Kohale jõudes võib kostuva mürina põhjal järeldada, et saetehases käib käbe töö. Ruudi, kohalikele hüüdnimega "Ruts", sirutab tervituseks käe ning palub vabandada, kuna ettevõtte tegevjuht ning kaasomanik Kaido Kiin saabub alles veidi aja pärast. Kasser juhatab meid läbi magusa puulõhnalise saeveski hoone teise otsa. "See on vana kolhoosiajast pärit laudahoone, kuhu tegime saeveski. Siia sai ükskord tehtud ja selline ta on," lausub Kasser käega viibates, justkui veidi häbenedes, et hoone nii vana on. "Kuid selliseks see jäi ja pole olnud põhjust ümber teha," lisab ta.

Lauka Saeveski toodab ja müüb saematerjali, lisaks küttepuid. Üks osa nende müügist sõltub sellest, kui külm on talv. Teine ja suurem osa on siiski saematerjali ja muude puidutöötlemise saaduste müük. Aasta 2011 oli saeveskile nii edukas, et käivet suudeti kasvatada koguni 60%.

"Müüme põhiliselt Eesti tootjatele edasi kaske ja leppa, nemad viiimistlevad seda ja siis läheb see juba eksporti. Lepp läheb põhiliselt Soome ja kask suuresti Inglismaale," räägib Kasser ning möönab tagasihoidlikult, et võib öelda küll nii, et 2011. oli hea aasta. "Praegu on meil tegelikult suhteliselt hästi. Küttepuude osas ei oska veel öelda. Eelmisel aastal oli korralik maht kaminapuude näol, mis läksid Norra, kuid selle aasta osas ei tea öelda. Vahepeal oli ju soe talv," räägib Kasser.

Küttepuid tehakse ka kohalikule turule, kuid oluliselt vähem, sest konkurents on tihe. "Mingi mahu me põhiklientidele ikka anname, kuid sellelele me väga ei panusta. Tänu Euroopa toetustele on igal mehel oma halumasin olemas nüüd ju. Kõik arvavad, et see ongi see Eesti nokia, et me lõhume puid ja muudkui müüme! Kõik tegelevad juba sellega," lausub Kasser naerdes ja lisab, et siis lähevad hinnad ka nii alla, et neil oma ettevõttega pole sel tasemel enam mõtekas teha ja keskendutakse rohkem oma põhitegevusele.

"Mina siin igapäeva juhtimisse ei sekku, üritan tegeleda turustamise poolega ja toetava tegevusega,"räägib Kasser, kes oli maakonna ettevõtete TOPi esimene ka möödunud aastal, kuid siis oma teise ettevõtte Dagö Trade´ga. "Kaido Kiin tegeleb ettevõttes igapäevaste asjadega ja ta on seda väga korralikul teinud," lausub Kasser ja vaatab juba kannatamatult telefoni. Pilk liigub edasi saeveski hoonele. Kohale on jõudnud ka tegevjuht Kaido Kiin.

"Mind ka kiitsid või," lausub Kiin saabudes ja naerab rõõmsalt. "Ma rääkisin, et sa oled lihtsalt nii hea, et mina ei peakski siin midagi rääkima," lausub Kasser ja mõlemad mehed müristavad naerda. Tuleb tõdeda, et energia on pealtnäha karmis saeveskis postiivne. Seisame suurte lauakoormate vahel ning läbi päikesekiirte tibutab kergelt vihma.

Ettevõttes töötab hetkel 14 inimest ning tööl käiakse kahes vahetuses hommikul kuuest õhtul 11ni. Töötajaid juurde võtta ei plaanita. "Ettevõttes ei saa nii, et oled ülemus kogu aeg, et käid pastakas ja pliiats käes ning vaid juhendad kogu aeg. Tuleb ise ka tööd teha. Ükski mees ei saa öelda siis, et seda või toda ei saa teha, sest sa oled ise kõik asjad läbi teinud," lausub Kiin ja Kasser lisab, et Kiin on tegelikult firmas kõige parem töötaja. "Ta on ise kõigis asjades kõige parem, on hea näpuga näidata," räägib Kasser.

"Noh, mina olen igatahes rahul ja tulemused on korralikud," lausub Kiin. Mõlemad mehed on vahetud ja rõõmsad, nende juttu saadavad pidevad naljad ja naerupahvakad. Kas selles on süüdi Hiiumaa õhk või hoopis head geenid? Tundub, et mõlemad.

Kui 2011. aasta oli ettevõttel hea, siis 2012 meeste hinnangul enam nii hea ei tule. Kiin prognoosib pigem võrreldes möödunud aastaga langust. "Väike langus tuleb sel aastal ikka jah," lausub Kiin ja Kasser täiendab. "Kõik on okei tegelikult. Inimesed töötavad ja muret ei ole."

"Rasketel aegadel oled ju pigem ettevaatlik," lausub Kasser tulevikuplaanide kohta ja meenutab aastat 2008, kui tuli mõned inimesed ka koju saata. Turg on tema sõnul hetkel heitlik ja mure, kuhu toodangut müüa, kogu aeg üleval. "Riik võiks metsandusele rohkem vastu tulla, kaalupiirangud autodele näiteks üle vaadata. Mujal on see oluliselt paremas seisus. Eks neid kohti on veel," räägib Kasser.

Kui mehed alustasid saeveskiga seetõttu, et puutusid varasemalt tööalaselt tihti kokku, siis tänaseks suheldakse peale töö ka vabal ajal. "Käime koos jahil," lausub Kasser ja Kiin täpsustab, et peagi algab jahihooaeg, tulemas on suur ajujaht, millest mehed plaanivad osa võtta.