Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ligi: raha toob töö, mitte unistamine ja nõudmised

    Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul laseb tuleva aasta eelarves suuremaid kulusid planeerida ümberkorraldused valitsemisalades.

    "Lisaraha eelarvesse toob tõhusam töö, mitte unistamine ja nõudmiste esitamine," ütles minister täna riigikogule 2013. aasta eelarvet esitledes. Eelarve tulud moodustavad tuleval aastal 7,5 ja kulud 7,7 mld eurot.
    "See on üle mitme aasta esimene, kus me korraga suurendame avaliku sektori töötajate palku ning erinevaid sotsiaaltoetusi, sealhulgas pensione, lastetoetusi ning töötutoetusi. Kuid me ei ole läinud seda teed, et oleme lihtsalt tulusid juurde planeerinud," selgitas minister. "Muudatusteks on ruumi andnud ka valitsemisalade sisesed ümberkorraldamised – seda nii lastetoetuste jagamise kui ka haridusreformi ettevalmistamisel.  Lisaraha eelarvesse toob tõhusam töö, mitte  unistamine ja nõudmiste esitamine. Eelarvepoliitika peaküsimuseks jääb pikk vaade reaalsetele vajadustele ja võimalustele."
    Märksõnad ministri tänasest kõnest Riigikogule.
    Majandus kasvab 3%.
    Valitsus arvestas järgmise aasta eelarvet koostades majandusprognoosi põhistsenaariumiga, mille järgi jääb 2013. aasta majanduskasvu tempo juba kevadel prognoositud 3 protsendile. Kasvu veab alates järgmise aasta teisest poolest jälle eksport.
    Valitsussektori eelarvepositsioon on 2013. aastal 0,7 protsendiga SKPst puudujäägis. Peamine defitsiidi tekitaja on jätkuvalt keskvalitsus, eelkõige puudujääk pensionikindlustuses.
    Euroopa Komisjoni poolt eesmärgistatav struktuurne eelarvepositsioon püsib järgmisel aastal ülejäägis. Nominaalne puudujääk lähiaastatel on põhjustatud ajutistest teguritest.
    Eesti võlakoormus püsib tuleval aastal Euroopa Liidu madalaimana 12 protsendiga SKPst ning suureneb ainult EFSFi garantiide mõjul. Euroala riikide keskmine võlakoormus on 83% SKPst.
    Riigirahanduse prognoosi järgi riik võlakirjaturule pöörduma ei pea - finantseerimisvajadused kaetakse likviidsusreservist. Oodatust kiirema majanduskasvu tingimustes hoidub riik positiivsetest lisaeelarvetest ja selle asemel vähendab kiiremini puudujääki.
    MAKSUD
    Järgmisel aastal väheneb töötuskindlustusmakse.
    Tõusevad alkoholi- ja tubakaaktsiisid, millest viimase puhul teeme ettepaneku jagada 10protsendiline tõus kahele aastale.
    Üldine maksukoormus langeb 2013. aastal 32,6 protsendile, mis on viimase viie aasta madalaim tase.
    TULUD
    Riigieelarve tulud suurenevad 163,1 miljoni euro ehk 2,2 protsendi võrra 7,5 miljardi euroni.
    Tulude osakaal liigub maksuliste tulude kasuks, väheneb riigi sõltuvus toetustest. Peamiselt vähenevad välistoetused seoses Euroopa Liidu finantsperspektiivi vahetumisega.
    KULUD
    2013. aasta kulud suurenevad 1,1 protsenti 7,7 miljardi euroni. 
    Rakenduvad vajaduspõhised lastetoetused, tõuseb valitsemisalade palgafond, suurenevad pensionid, samuti tõusevad töötutoetused.
    Haridusreformidele kulutab riik järgmisel aastal üle 18 miljoni euro enam.
    Kultuurivaldkonna eelarvega on tagatud Eesti Rahva Muuseumi ehituse rahastamine ning kaitse-eelarve püsib 2% SKT-st.
    Riikliku pensionikindlustuse kulud kasvavad 93,3 miljonit eurot.
    Haigekassa ravikindlustuse kulud kasvavad 55 miljonit eurot.
    Riigipoolsed kohustusliku kogumispensionifondi maksed kasvavad 9 miljonit eurot.
    Riik maksab erinevaid sotsiaaltoetusi keskmiselt ühe elaniku kohta 2013. aastal 1 677 eurot.
    Riigi tegevuskulud järgmisel aastal suurenevad. Lisaks valitsemisalade palgafondide suurenemisele kasvavad kaitseväe eriotstarbelise varustuse, teehoiu, Riigi Kinnisvara rendimaksete ning haridusreformidega seotud kulud.
    INVESTEERINGUD.
    Valitsussektori investeeringute maht järgmisel aastal väheneb heitmekvootide müügi tulu languse tõttu - investeeringute maht väheneb 10,6 protsenti 921,7 miljoni euroni.
    Alla poole investeeringutest tehakse välistoetustest. Riigieelarveliste ja Riigi Kinnisvara AS-i investeeringute maht kasvab 44 miljoni euro võrra eurot ning moodustab üle veerandi valitsussektori investeeringute mahust. Suuremad objektid on seotud teehoiu, vee-ja jäätmemajanduse ning haiglavõrgu ja hoolekande infrastruktuuriga, kuhu suunatakse vastavalt 195,6 miljonit, 161,9 miljonit ja 46 miljonit eurot.
  • Hetkel kuum
Tõnis Saarts: kaotus paneb Kaja Kallase suure surve alla Eesti 200 võitleb elu eest, Kesk tegi comeback’i
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Wall Streeti päev otsa kestnud pinev ootus lõppes lahja lõpuga
Investorid ja kauplejad jälgisid kolmapäeval pingsalt kahte sündmust, mis oma vormilt olid väga olulised, kuid sisuliselt staatilise loomuga ning midagi uut me peaagu teada ei saanudki.
Investorid ja kauplejad jälgisid kolmapäeval pingsalt kahte sündmust, mis oma vormilt olid väga olulised, kuid sisuliselt staatilise loomuga ning midagi uut me peaagu teada ei saanudki.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Wendre loob oma jaekaupluste võrgu
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Telia peakontor kärbib pinda veerandi võrra
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.