- OMX Baltic0,31%296,78
- OMX Riga−0,13%914,69
- OMX Tallinn0,24%2 038,22
- OMX Vilnius0,31%1 208,58
- S&P 5000,00%6 340
- DOW 300,00%43 968,64
- Nasdaq 0,35%21 242,7
- FTSE 100−0,09%9 092,69
- Nikkei 2251,85%41 820,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93
- OMX Baltic0,31%296,78
- OMX Riga−0,13%914,69
- OMX Tallinn0,24%2 038,22
- OMX Vilnius0,31%1 208,58
- S&P 5000,00%6 340
- DOW 300,00%43 968,64
- Nasdaq 0,35%21 242,7
- FTSE 100−0,09%9 092,69
- Nikkei 2251,85%41 820,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ligi: raha toob töö, mitte unistamine ja nõudmised
"Lisaraha eelarvesse toob tõhusam töö, mitte unistamine ja nõudmiste esitamine," ütles minister täna riigikogule 2013. aasta eelarvet esitledes. Eelarve tulud moodustavad tuleval aastal 7,5 ja kulud 7,7 mld eurot.
"See on üle mitme aasta esimene, kus me korraga suurendame avaliku sektori töötajate palku ning erinevaid sotsiaaltoetusi, sealhulgas pensione, lastetoetusi ning töötutoetusi. Kuid me ei ole läinud seda teed, et oleme lihtsalt tulusid juurde planeerinud," selgitas minister. "Muudatusteks on ruumi andnud ka valitsemisalade sisesed ümberkorraldamised – seda nii lastetoetuste jagamise kui ka haridusreformi ettevalmistamisel. Lisaraha eelarvesse toob tõhusam töö, mitte unistamine ja nõudmiste esitamine. Eelarvepoliitika peaküsimuseks jääb pikk vaade reaalsetele vajadustele ja võimalustele."
Märksõnad ministri tänasest kõnest Riigikogule.
Majandus kasvab 3%.
Valitsus arvestas järgmise aasta eelarvet koostades majandusprognoosi põhistsenaariumiga, mille järgi jääb 2013. aasta majanduskasvu tempo juba kevadel prognoositud 3 protsendile. Kasvu veab alates järgmise aasta teisest poolest jälle eksport.
Valitsussektori eelarvepositsioon on 2013. aastal 0,7 protsendiga SKPst puudujäägis. Peamine defitsiidi tekitaja on jätkuvalt keskvalitsus, eelkõige puudujääk pensionikindlustuses.
Euroopa Komisjoni poolt eesmärgistatav struktuurne eelarvepositsioon püsib järgmisel aastal ülejäägis. Nominaalne puudujääk lähiaastatel on põhjustatud ajutistest teguritest.
Eesti võlakoormus püsib tuleval aastal Euroopa Liidu madalaimana 12 protsendiga SKPst ning suureneb ainult EFSFi garantiide mõjul. Euroala riikide keskmine võlakoormus on 83% SKPst.
Riigirahanduse prognoosi järgi riik võlakirjaturule pöörduma ei pea - finantseerimisvajadused kaetakse likviidsusreservist. Oodatust kiirema majanduskasvu tingimustes hoidub riik positiivsetest lisaeelarvetest ja selle asemel vähendab kiiremini puudujääki.
MAKSUD
Järgmisel aastal väheneb töötuskindlustusmakse.
Hetkel kuum
Tõusevad alkoholi- ja tubakaaktsiisid, millest viimase puhul teeme ettepaneku jagada 10protsendiline tõus kahele aastale.
Üldine maksukoormus langeb 2013. aastal 32,6 protsendile, mis on viimase viie aasta madalaim tase.
TULUD
Riigieelarve tulud suurenevad 163,1 miljoni euro ehk 2,2 protsendi võrra 7,5 miljardi euroni.
Tulude osakaal liigub maksuliste tulude kasuks, väheneb riigi sõltuvus toetustest. Peamiselt vähenevad välistoetused seoses Euroopa Liidu finantsperspektiivi vahetumisega.
KULUD
2013. aasta kulud suurenevad 1,1 protsenti 7,7 miljardi euroni.
Rakenduvad vajaduspõhised lastetoetused, tõuseb valitsemisalade palgafond, suurenevad pensionid, samuti tõusevad töötutoetused.
Haridusreformidele kulutab riik järgmisel aastal üle 18 miljoni euro enam.
Kultuurivaldkonna eelarvega on tagatud Eesti Rahva Muuseumi ehituse rahastamine ning kaitse-eelarve püsib 2% SKT-st.
Riikliku pensionikindlustuse kulud kasvavad 93,3 miljonit eurot.
Haigekassa ravikindlustuse kulud kasvavad 55 miljonit eurot.
Riigipoolsed kohustusliku kogumispensionifondi maksed kasvavad 9 miljonit eurot.
Riik maksab erinevaid sotsiaaltoetusi keskmiselt ühe elaniku kohta 2013. aastal 1 677 eurot.
Riigi tegevuskulud järgmisel aastal suurenevad. Lisaks valitsemisalade palgafondide suurenemisele kasvavad kaitseväe eriotstarbelise varustuse, teehoiu, Riigi Kinnisvara rendimaksete ning haridusreformidega seotud kulud.
INVESTEERINGUD.
Valitsussektori investeeringute maht järgmisel aastal väheneb heitmekvootide müügi tulu languse tõttu - investeeringute maht väheneb 10,6 protsenti 921,7 miljoni euroni.
Alla poole investeeringutest tehakse välistoetustest. Riigieelarveliste ja Riigi Kinnisvara AS-i investeeringute maht kasvab 44 miljoni euro võrra eurot ning moodustab üle veerandi valitsussektori investeeringute mahust. Suuremad objektid on seotud teehoiu, vee-ja jäätmemajanduse ning haiglavõrgu ja hoolekande infrastruktuuriga, kuhu suunatakse vastavalt 195,6 miljonit, 161,9 miljonit ja 46 miljonit eurot.
Enimloetud
2
Kuula ka Kuldar Väärsi selgitusi
4
Salastatud üürisumma sai avalikuks
5
Vald tegi registrisse põhjendamatuid päringuid
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Salastatud üürisumma sai avalikuks
Podcastid
Vald tegi registrisse põhjendamatuid päringuid
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Enne börsile minekut vaja selgust
“Meil ei ole huvi minna vaidlusesse.“
Tagasi Äripäeva esilehele