Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väliskaubanduses ei tasu kõiki mune ühte korvi panna

    Kui Venemaa osatähtsus Eesti kaubanduspartnerite hulgas suureneb, küsitakse sageli, missugune on ideaalne väliskaubanduse struktuur. Lühike vastus: mitmekesisus on kasulik, kuid määrav on hoopis see, kui palju väärtust suudab Eesti toota.

    ELi sees toimuvat kaubavahetust üldiselt rangemas mõttes väliskaubandusena ei defineerita, sest see toimub piirideta turul. Samas on nii Eestile kui ka teistele liikmesriikidele siseturu piires toimuv kaubavahetus kahtlemata kõige olulisem. Nii moodustas Eesti kaubavahetusest import ELi piires 2011. aastal 78% üldimpordist ning eksport 66% üldekspordist  (ELi keskmised näitajad vastavalt 61 ja 64%).ELi majanduse kasvu aluseks kujunebki üha enam välisnõudlus, arvestades, et 90% tulevasest maailma majanduskasvust tekib väljaspool Euroopat. Väliskaubandusest ei sõltu mitte vaid majanduskasv, vaid ka töökohad. Juba praegu on üle 20 miljoni töökoha Euroopas sõltuv väliskaubandusest. Kõige suurem on ekspordile orienteeritud töökohtade osatähtsus Soomes ja Iirimaal, kus see on üle 10% kogu tööhõivest. Eesti on koos Saksamaa, Suurbritannia, Rootsi, Taani ja Läti ning Leeduga järgmises kategoorias, kus see suhe on 8 ja 10% vahel. Samas näiteks Kreekas ja Portugalis on ekspordiga seotud alla 4% töökohtadest.
    Pilk EList välja. Kuivõrd maailmakaubandus toimub üha enam globaalsete tarneahelate tingimustes,  siis annab ühine siseturg Euroopa ettevõtetele eelise võrreldes konkurentidega väljaspool ELi. On ju tänu tolli- ja muude barjääride puudumise tõttu võimalik ELi sees kõikvõimalikke tootmissisendeid, materjale  ja komponente vabalt liigutada. Ehkki ELi suurimaks eksportööriks on Saksamaa, sisaldub Saksamaa ekspordis ka Tsehhi, Slovaki, Poola ja ka Eesti ettevõtete panus. Saksamaa osatähtsus ELi siseses  kaubavahetuses on tervelt 14%.  Kahtlemata jõuab osa sellest lõpuks ka väljapoole ELi.Alates liitumisest ELiga on Eesti kaubavahetuse maht ELi väliste maadega peaaegu kolmekordistunud, ulatudes 2009–2011 keskmiselt 3 mld euroni aastas.  ELi väliste kaubanduspartnerite seas hoiab esimest kohta Venemaa, ent eriti impordi osas jõuab talle järjest enam kannule Hiina (2011 kaubavahetuse maht Venemaaga 2 mld ja Hiinaga ligi 800 mln). Teisele kohale platseerub siiski USA ligi miljardi euroga, ent kaubavahetuses USAga on eksport oluliselt suurem impordist. ELi kõige olulisem kaubanduspartner on USA, järgnevad Hiina ja Venemaa. Seega on Eesti ja ELi suuremad kaubanduspartnerid samad, ehkki järjestus on teine. Eestil on ELi-välise kaubavahetuse bilanss alates 2008  positiivne, seda ka Venemaaga. ELi kaubavahetus Venemaaga on aga tänu energiakandjate impordile suures miinuses.
    Väärtus loeb. Konkurentsivõime seisukohalt pole mitte see määrav, millisel kohal üks või teine riik asetseb Eesti kaubanduspartnerite seas, vaid kui palju lisanduvat väärtust Eesti suudab toota. Üleilmastuvas maailmas, kus üha rohkem kaubandust toimub globaalsete tarneahelate raames, ei anna traditsiooniline kaubandusstatistika täit ülevaadet toimuvast, sest üha rohkem kaupu liigub mitu korda üle piiri tooraine, pooltoodete, komponentide ja ka teenustena, enne kui vormub lõpptoodanguks. Siin ei jää võitjaks mitte need, kes rohkem kaupu edasi-tagasi üle piiri liigutavad, vaid need,  kes suudavad lisada enam väärtust. Tüüpiliselt lisab kaupadele rohkem väärtust toote arendus, tehnoloogiline töötlus ja disain, samuti logistika, turundus ja kaubamärgistamine, samas kui lihtne kokkupanek on küll tööjõumahukas, ent lisab vähim väärtust. Tüüpiline näide on iPod, mis on küll kokku pandud Hiinas, ent vaid 3% selle väärtusest on Hiinas toodetud.Arenguruumi on kindlasti nendel riikidel, mis asuvad maailma majanduse kasvukeskustes, s.o Aasias ja Ladina-Ameerikas. Eesti kaupleb endisest aktiivsemalt selliste riikidega, nagu India ja Brasiilia, millega EL peab vabakaubandusläbirääkimisi. See võiks samuti olla Eesti ettevotjatele argument ekspordi sihtkohti üle vaadates. EL peab läbirääkimisi 23 riigiga üle maailma ning kavandatavate läbirääkimispartnerite seas on ka Jaapan ning USA. Läbirääkimised pole kindlasti kerged, aga panused on suured –kaubavahetuse liberaliseerimine USA ja Jaapaniga võiks ELi SKPle  lisada üle 1,5%.Mida mitmekesisem on väliskaubanduse struktuur nii riikide kui ka sektorite lõikes, seda vähem haavatavad ollakse võimalike tagasilöökide korral. Seda eriti sel juhul, kui tegemist pole kõige stabiilsemate turgude ja partneritega.
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Jaapani jeen langes dollari suhtes kriitiliselt madalale tasemele
Jaapani jeen nõrgenes dollari suhtes kümnendat päeva järjest ja üks dollar maksab nüüd 158 jeeni, mis on Jaapani valuuta jaoks madalaim tase 34 aasta jooksul.
Jaapani jeen nõrgenes dollari suhtes kümnendat päeva järjest ja üks dollar maksab nüüd 158 jeeni, mis on Jaapani valuuta jaoks madalaim tase 34 aasta jooksul.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Parim noor juht: juhtimises on nagu spordis, hea kultuuriga meeskonnad on edukamad
Estanc AS kuulutati Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja 2024“ võitjaks, ettevõte on tuntust kogunud just oma paindliku ja inimkeskse juhtimise poolest.
Estanc AS kuulutati Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja 2024“ võitjaks, ettevõte on tuntust kogunud just oma paindliku ja inimkeskse juhtimise poolest.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Riigikohus: Raul Eamets rikkus toimingupiirangut
Riigikohus selgitas tänases otsuses, et kuigi Tartu Ülikooli endine dekaan Raul Eamets ei saanud tegu toime pannes aru selle keelatusest, ei välista see tema vastutust.
Riigikohus selgitas tänases otsuses, et kuigi Tartu Ülikooli endine dekaan Raul Eamets ei saanud tegu toime pannes aru selle keelatusest, ei välista see tema vastutust.
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.