Lisaks sellele, et eurogrupi rahandusministrid homme Kreeka olukorra hindamiseks telekonverentsi peavad, tuleb ministritel enne 12. novembri korralist kohtumist ilmselt korra ka erakorraliselt kokku tulla.
„See on võimalik,“ ütles eurogrupi juhi Jean-Claude Junckeri pressiesindaja. Kõik sõltub nn troika ehk Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi ühisraporti valmimise ajast Kreeka majanduse ja abilaenu tingimuste täitmise seisust, vahendas agentuur Bloomberg.
Täna kohtub IMFi juht Christine Lagarde Berliinis Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga, samal ajal kui ametnikud püüavad kokku saada plaani Kreeka võlataseme langetamiseks aastaks 2020 120%-le SKPst. Kui seda ei suudeta, võib IMFi abi Kreekale katkeda.
„See on veel üks patiseis Ateena ja selle rahastajate vahel,“ kommenteeris Spiro Sovereign Strategy juht Nicholas Spiro. „Berliin ei taha Kreeka euroalast välja kukkumist, kuid teisalt ei olda valmis rohkem raha andma, et Kreekat sees hoida.“
Kreeka abipakettidesse enim panustanud Saksamaa valitsus on märku andnud, et on valmis kaaluma plaani, kus Kreeka saaks laenu oma võlakirjade tagasiostuks. Kreekale antud laenude restruktureerimine on aga välistatud, ütles eile Merkeli pressiesindaja Steffen Seibert.
„Praegu konsensust veel ei ole,“ ütles ING Groupi vanemökonomist Carsten Brzeski. „Olen jätkuvalt seisukohal, et mingil kujul peab võlgade kustutamine tulevikus aset leidma. Kuid ma ei näe, et see praegu juhtuks.“
Saksamaa väljaanne Der Spiegel kirjutas sel nädalal, et troika raport soovitab Kreeka võlgade restruktureerimist, mis tähendaks euroala riikide maksumaksjatele juba reaalset rahakaotust.
Seotud lood
Kreeka laenuandjatel on ees kibedad valikud – Kreeka abiprogrammis haigutab ligi 30 miljardi euro suurune auk ning riigi prognoositust suurem võlakoorem käib rängas languses majandusele üle jõu.
Kreeka paneb oma abistajate meelekindluse sel nädalal taas proovile – peaministril Antonis Samarasel on raske järgmise laenuosa väljamaksmiseks nõutud reformidele poliitilist toetust saada.
Citigroupi peaanalüütiku Willem Buiteri sõnul tuleb lõviosa Kreeka võlgadest maha kanda, et riik saaks keskenduda majanduskasvu taastamisele.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele