Sirje Rank • 29. oktoober 2012 kell 4:05

Kreeka jaoks otsitakse ikka alles lahendusi

Kreeka laenuandjatel on ees kibedad valikud – Kreeka abiprogrammis haigutab ligi 30 miljardi euro suurune auk ning riigi prognoositust suurem võlakoorem käib rängas languses majandusele üle jõu.

Kreeka avalikkust keerab samal ajal uute kärbete vastu üles riigis tuure koguv maksuskandaal, kus valitsuselt nõutakse vastust, miks pole lähemalt uurima hakatud juba 2010. aastal saadud informatsiooni enam kui 2000 kreeklase konto kohta Šveitsi pangas. Laupäeval avalikustas poliitikute ja äriliidrite nimesid sisaldanud nimekirja üks kohalik väljaanne, mille toimetaja eile vahi alla võeti.

Kreekal ja Kreeka kreeditoridel on napid kolm nädalat aega ära otsustada järgmine väljamakse Kreeka abilaenust, kuna 16. novembril tuleb Antonis Samarase valitsusel lunastada hulk võlakirju. Raha valitsusel selleks ei ole. ELi ja IMFi abilaenu väljamaksed on olnud juunikuust saadik külmutatud, kuna kahe raundi erakorraliste valimiste järel Kreekas jäi abilaenu tingimuste täitmine soiku.

Nagu näitavad valmivast troika ehk Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi raportist meediasse tilkunud andmed, on Kreeka oma võlakoorma vähendamisega kõvasti märgist maas. Ka positiivse stsenaariumi korral küünib Kreeka võlakoorem aastal 2020 ikka alles 138%-le SKPst 120% asemel, milles lepiti kokku tänavu veebruaris.

Ning kui Kreekale anda kaks aastat lisaaega eelarve primaarsesse ülejääki viimiseks (ehk siis jättes arvesse võtmata võlgade teenindamise kulud) vajaks riik täiendavalt vähemalt 30 miljardit eurot. IMFi hinnangul veelgi rohkem.

Kuidas sellele katet leida, seda arutasid euroala kõrgemad finantsametnikud esimest korda põhjalikumalt läinud neljapäeval. Kõnelused jätkavad täna, et valmistada ette euroala rahandusministrite ülehomme toimuv telekonverents, kus ministrid teevad vahekokkuvõtte, ütles reedel eurogrupi juhi Jean-Claude Junckeri pressiesindaja.

IMF survestab euroala riike osa Kreeka võlast maha kandma. Kuna enamus Kreeka võlakirjadest on tänaseks avaliku sektori käes, tähendaks see juba reaalselt maksumaksja raha kaotust. Nädalavahetusel avaldatud intervjuus kordas Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble, et see ei ole mõeldav ega juriidiliselt tehtav.

„Sellistel aruteludel on vähe pistmist reaalsusega euroala liikmesriikides,“ ütles Schäuble intervjuus Saksa raadiole. Selle asemel võib kaaluda Kreekale uute laenude andmist vanade võlakirjade tagasiostmiseks, mille hind on praegu väga madal, pakkus Schäuble.

Samuti tahab Saksamaa väga ranget kontrolli abilaenu kasutuse üle.

Kokku on arutatud vähemalt 15 erinevat ettepanekut Kreeka täiendava rahavajaduse katteks, alustades võlaintresside langetamisest ja maksetähtaegade pikendamisest kuni selleni välja, et ka Euroopa Keskpank oma bilanssi ostetud Kreeka võlakirjadelt kahjumit kannab. Keskpanga juht Mario Draghi on nimetanud seda valitsuste rahastamiseks, mida keskpank teha ei või.

Poliitiliselt väga keeruline oleks ka Kreekale veel ühe abilaenu andmine, ehkki Saksamaa Bundestagis, mis selle heaks kiitma peab, võib vastuseis olla kardetust isegi väiksem. Reedel ütles Saksa kristlike demokraatide sõsarpartei CSU liige Hans Michelbach agentuuri Bloomberg vahendusel, et koalitsioon on valmis Kreekale ajapikendust ja lisaraha andma, kui Kreeka võlgade kontrolli alla saamiseks leitakse lõpuks usaldusväärne lahendus. Sest kui Kreekal praegu euroalast minna lasta, teeks see tühjaks kogu senise edu rahaliidu stabiliseerimisel.

Kreeka majanduse seis on aga varsti sama ränk kui arenenud riikides suure depressiooni ajal. Valmivas raportis prognoosib troika Kreekas tänavu 6% suurust SKP langust ning tuleval aastal languse jätkumist enam kui 4% tempos. Selle aasta lõpuks on Kreeka SKP viie aastaga kahanenud 18,4% (võrdluseks kukkus Läti SKP 2008. aastast kolme aastaga 20,7%) ning veerand tööealisest elanikkonnast jõude. Prognoose on kõvasti kärbitud võrreldes Euroopa Komisjoni kevadise ning IMFi enda vaid paar nädalat tagasi avalikustatud prognoosiga. Nagu IMF viimases maailmamajanduse ülevaates tunnistas, on kasinusmeetmete negatiivset mõju majandusele seni kõvasti alahinnatud.

Järgmise 31 miljardi euro suuruse laenuosa väljamaksmiseks nõutakse Kreekalt täiendavaid kärpeid ja kokkuhoiumeetmeid 13,5 miljardi euro ulatuses. Laupäeval teatas Kreeka rahandusminister, et esitab need Kreeka parlamendile kinnitamiseks sel kolmapäeval. Struktuurireformid, milles valitsuskoalitsiooni väikseima partei toetust kõigele ei saadudki, esitab valitsus parlamendile eraldi paketina veidi hiljem.

Eurogrupi otsust Kreeka osas oodatakse ministrite kohtumiselt 12. novembril.

Hetkel kuum