Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kreeka jaoks otsitakse ikka alles lahendusi

    Kreeka laenuandjatel on ees kibedad valikud – Kreeka abiprogrammis haigutab ligi 30 miljardi euro suurune auk ning riigi prognoositust suurem võlakoorem käib rängas languses majandusele üle jõu.

    Kreeka avalikkust keerab samal ajal uute kärbete vastu üles riigis tuure koguv maksuskandaal, kus valitsuselt nõutakse vastust, miks pole lähemalt uurima hakatud juba 2010. aastal saadud informatsiooni enam kui 2000 kreeklase konto kohta Šveitsi pangas. Laupäeval avalikustas poliitikute ja äriliidrite nimesid sisaldanud nimekirja üks kohalik väljaanne, mille toimetaja eile vahi alla võeti.
    Kreekal ja Kreeka kreeditoridel on napid kolm nädalat aega ära otsustada järgmine väljamakse Kreeka abilaenust, kuna 16. novembril tuleb Antonis Samarase valitsusel lunastada hulk võlakirju. Raha valitsusel selleks ei ole. ELi ja IMFi abilaenu väljamaksed on olnud juunikuust saadik külmutatud, kuna kahe raundi erakorraliste valimiste järel Kreekas jäi abilaenu tingimuste täitmine soiku.
    Nagu näitavad valmivast troika ehk Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi raportist meediasse tilkunud andmed, on Kreeka oma võlakoorma vähendamisega kõvasti märgist maas. Ka positiivse stsenaariumi korral küünib Kreeka võlakoorem aastal 2020 ikka alles 138%-le SKPst 120% asemel, milles lepiti kokku tänavu veebruaris.
    Ning kui Kreekale anda kaks aastat lisaaega eelarve primaarsesse ülejääki viimiseks (ehk siis jättes arvesse võtmata võlgade teenindamise kulud) vajaks riik täiendavalt vähemalt 30 miljardit eurot. IMFi hinnangul veelgi rohkem.
    Kuidas sellele katet leida, seda arutasid euroala kõrgemad finantsametnikud esimest korda põhjalikumalt läinud neljapäeval. Kõnelused jätkavad täna, et valmistada ette euroala rahandusministrite ülehomme toimuv telekonverents, kus ministrid teevad vahekokkuvõtte, ütles reedel eurogrupi juhi Jean-Claude Junckeri pressiesindaja.
    IMF survestab euroala riike osa Kreeka võlast maha kandma. Kuna enamus Kreeka võlakirjadest on tänaseks avaliku sektori käes, tähendaks see juba reaalselt maksumaksja raha kaotust. Nädalavahetusel avaldatud intervjuus kordas Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble, et see ei ole mõeldav ega juriidiliselt tehtav.
    „Sellistel aruteludel on vähe pistmist reaalsusega euroala liikmesriikides,“ ütles Schäuble intervjuus Saksa raadiole. Selle asemel võib kaaluda Kreekale uute laenude andmist vanade võlakirjade tagasiostmiseks, mille hind on praegu väga madal, pakkus Schäuble.
    Samuti tahab Saksamaa väga ranget kontrolli abilaenu kasutuse üle.
    Kokku on arutatud vähemalt 15 erinevat ettepanekut Kreeka täiendava rahavajaduse katteks, alustades võlaintresside langetamisest ja maksetähtaegade pikendamisest kuni selleni välja, et ka Euroopa Keskpank oma bilanssi ostetud Kreeka võlakirjadelt kahjumit kannab. Keskpanga juht Mario Draghi on nimetanud seda valitsuste rahastamiseks, mida keskpank teha ei või.
    Poliitiliselt väga keeruline oleks ka Kreekale veel ühe abilaenu andmine, ehkki Saksamaa Bundestagis, mis selle heaks kiitma peab, võib vastuseis olla kardetust isegi väiksem. Reedel ütles Saksa kristlike demokraatide sõsarpartei CSU liige Hans Michelbach agentuuri Bloomberg vahendusel, et koalitsioon on valmis Kreekale ajapikendust ja lisaraha andma, kui Kreeka võlgade kontrolli alla saamiseks leitakse lõpuks usaldusväärne lahendus. Sest kui Kreekal praegu euroalast minna lasta, teeks see tühjaks kogu senise edu rahaliidu stabiliseerimisel.
    Kreeka majanduse seis on aga varsti sama ränk kui arenenud riikides suure depressiooni ajal. Valmivas raportis prognoosib troika Kreekas tänavu 6% suurust SKP langust ning tuleval aastal languse jätkumist enam kui 4% tempos. Selle aasta lõpuks on Kreeka SKP viie aastaga kahanenud 18,4% (võrdluseks kukkus Läti SKP 2008. aastast kolme aastaga 20,7%) ning veerand tööealisest elanikkonnast jõude. Prognoose on kõvasti kärbitud võrreldes Euroopa Komisjoni kevadise ning IMFi enda vaid paar nädalat tagasi avalikustatud prognoosiga. Nagu IMF viimases maailmamajanduse ülevaates tunnistas, on kasinusmeetmete negatiivset mõju majandusele seni kõvasti alahinnatud.
    Järgmise 31 miljardi euro suuruse laenuosa väljamaksmiseks nõutakse Kreekalt täiendavaid kärpeid ja kokkuhoiumeetmeid 13,5 miljardi euro ulatuses. Laupäeval teatas Kreeka rahandusminister, et esitab need Kreeka parlamendile kinnitamiseks sel kolmapäeval. Struktuurireformid, milles valitsuskoalitsiooni väikseima partei toetust kõigele ei saadudki, esitab valitsus parlamendile eraldi paketina veidi hiljem.
    Eurogrupi otsust Kreeka osas oodatakse ministrite kohtumiselt 12. novembril.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnis Saarts: kaotus paneb Kaja Kallase suure surve alla Eesti 200 võitleb elu eest, Kesk tegi comeback’i
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Apple murdis kolmapäeval end taas maailma kõige väärtuslikumaks ettevõtteks
Apple tõusis kolmapäeval maailma kõige kõrgema turuväärtusega ettevõtteks, kukutades Microsofti esikohalt. Ettevõtte aktsiad tõusid nimelt ligi 4% rekordilise 215.04 dollarini, millega on Apple turuväärtus 3,29 triljonit dollarit.
Apple tõusis kolmapäeval maailma kõige kõrgema turuväärtusega ettevõtteks, kukutades Microsofti esikohalt. Ettevõtte aktsiad tõusid nimelt ligi 4% rekordilise 215.04 dollarini, millega on Apple turuväärtus 3,29 triljonit dollarit.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Wendre loob oma jaekaupluste võrgu
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Telia peakontor kärbib pinda veerandi võrra
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.