Samal ajal on mullu „punast näidanud“ erasektori võlakoormus aastaga nii palju vähenenud, et jääb nüüd kontrollnäidust allapoole. Siiski võib see suhteliselt kõrge võlatase lähiaastatel majanduskasvu kammitsema jääda, nendib komisjon.
Buumiaastatele järgnenud järsk korrektsioon välistasakaalus on aga läbi. Jooksevkonto oli mullu jätkuvalt plussis ning jääb lähiaastatel tasakaalu lähedale, saades toetust Eesti kaupade osa kasvust eksporditurgudel.
Tugevas miinuses rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon paraneb, lisaks on selles suur osa välismaistel otseinvesteeringutel. Ka „punases“ Eesti tööpuuduse näitaja kohta prognoosib komisjon olukorra paranemist, ehkki aeglasemas tempos, kuna vabade töökäte oskused ei pruugi vastata tööturu vajadustele.
Üldhinnang Eestile on, et täiendavat süvaanalüüsi Eesti makromajanduse arengud ei vaja.
Lisaks Soomele ja Rootsile võtab Euroopa Komisjon aga lähema uurimise alla veel Taani, Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Suurbritannia, Hollandi, Küprose, Malta, Ungari, Bulgaaria ja Sloveenia. Kreekat, Iirimaad ja Portugali see analüüs ei kata, kuna need riigid on juba n.ö programmiriigid.
See täna avaldatud makromajanduse arenguid jälgiv raport on osa Euroopa Komisjoni iga-aastasest majanduskasvu analüüsist, mis juhatab sisse nn Euroopa poolaasta uue perioodi. Viimane on mehhanism ELi riikide majanduspoliitika tihedamaks koordineerimiseks, mis on eriti oluline ühisraha kasutavates riikides.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!