Sirje Rank • 28. november 2012 kell 16:31

Brüssel ei näe Eesti majanduses ohukohti

Värskes hinnangus makromajanduslikele arengutele Euroopa Liidu riikides ei leidnud Euroopa Komisjon Eestist ohumärke, mis oleksid vajanud lähemat uurimist.

Seda erinevalt 14 Euroopa Liidu riigist, nende seas Rootsi ja Soome, kus mõned indikaatorid keskmisest sedavõrd hälbisid, et nõudsid täiendavat süvenemist.

Rootsis näiteks, mis sattus kangema luubi alla ka läinud aastal, on endiselt riskiks majapidamiste suur võlakoormus ja arengud kinnisvaraturul. Sel põhjusel pidas Euroopa Komisjon vajalikuks ka tänavu neid arenguid Rootsi majanduses täpsemalt uurida. Soomes tekitab aga küsitavusi riigi konkurentsivõime nõrgenemine ning muust euroalast kiirem tööjõukulude kasv.

Eestis Euroopa Komisjon, nagu ka läinud aastal, tõsiseid ohumärke ei leidnud, ehkki meilgi on mõni indikaator keskmisest suuremas hälbes. Näiteks rahvusvaheline investeerimispositsioon ja tööpuuduse näitaja.

Samal ajal on mullu „punast näidanud“ erasektori võlakoormus aastaga nii palju vähenenud, et jääb nüüd kontrollnäidust allapoole. Siiski võib see suhteliselt kõrge võlatase lähiaastatel majanduskasvu kammitsema jääda, nendib komisjon. 

Buumiaastatele järgnenud järsk korrektsioon välistasakaalus on aga läbi. Jooksevkonto oli mullu jätkuvalt plussis ning jääb lähiaastatel tasakaalu lähedale, saades toetust Eesti kaupade osa kasvust eksporditurgudel.

Tugevas miinuses rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon paraneb, lisaks on selles suur osa välismaistel otseinvesteeringutel. Ka „punases“ Eesti tööpuuduse näitaja kohta prognoosib komisjon olukorra paranemist, ehkki aeglasemas tempos, kuna vabade töökäte oskused ei pruugi vastata tööturu vajadustele.

Üldhinnang Eestile on, et täiendavat süvaanalüüsi Eesti makromajanduse arengud ei vaja.

Lisaks Soomele ja Rootsile võtab Euroopa Komisjon aga lähema uurimise alla veel Taani, Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Suurbritannia, Hollandi, Küprose, Malta, Ungari, Bulgaaria ja Sloveenia. Kreekat, Iirimaad ja Portugali see analüüs ei kata, kuna need riigid on juba n.ö programmiriigid.

See täna avaldatud makromajanduse arenguid jälgiv raport on osa Euroopa Komisjoni iga-aastasest majanduskasvu analüüsist, mis juhatab sisse nn Euroopa poolaasta uue perioodi. Viimane on mehhanism ELi riikide majanduspoliitika tihedamaks koordineerimiseks, mis on eriti oluline ühisraha kasutavates riikides.

Hetkel kuum