5. detsember 2012 kell 21:00

Maksusüsteemi sära tuhmub

Juba kaheksa aastat on PwC koostöös Maailmapangaga koostanud ettevõtete maksukoormuse globaalset uuringut. Uuringu käigus hinnatakse nii maksude maksmisele kuluvat raha kui ka nende haldamisele kuluvat aega.

Uuringu eesmärk on diskussiooni tekitamine ja “peegliks olemine” nii maksumaksjatele kui ka riikide valitsustele, võimaldades neil võrrelda oma riigi maksukeskkonda teistega.Eesti maksukeskkond on äsjase uuringu kohaselt kaotamas oma atraktiivsust ning globaalses arvestuses oleme 185 riigi hulgas langenud 2010. aasta 30. kohalt 2011. aastal 50. kohale. Kui maksude haldamiseks kuluva aja poolest on Eesti endiselt parimate hulgas, siis maksukoormuse koha pealt oleme langenud Euroopas lausa viimaste hulka. Selline tulemus käib mõistagi eestlaste eneseuhkuse pihta ja rahandusministeerium on jõudnud juba kommenteerida, et see ei näita õiget pilti Eesti tegelikust maksukoormusest.

Süüdi on näidisettevõte? Tõe huvides tuleb öelda, et uuring ei üritagi mõõta Eesti riigi üldist maksukoormust, vaid ühe konkreetse näidis­ettevõtte maksukoormust eri riikides suhtena tema maksude-eelsesse kasumisse. Võrreldava näidisettevõtte kirjelduse on Maailmapank ette andnud ning see on püsinud muutumatu kõigi uuringu aastate jooksul. Muu hulgas on näidisettevõtte käive 1050 korda antud riigi SKP inimese kohta (Eestis 7,4 miljonit eurot), ta annab tööd 60 töötajale ja maksab igal aastal poole teenitud kasumist dividendidena välja.Võib leida mitmeid vabandusi, miks meie koht just sellise näidisettevõte puhul nii nõrk on ja miks mõne teistsuguse ettevõtte puhul võiksime edetabelis oluliselt kõrgemal olla. Esiteks moodustavad antud ettevõtte puhul suure osa kuludest tööjõukulud ja teadupärast on tööjõumaksud Eestis ühed Euroopa kõrgemad. Kui paljudes teistes riikides on sotsiaalmaks osaliselt või täielikult töövõtja maks, siis Eestis on see täies ulatuses ettevõtja kanda. Tööjõumahuka tegevusega ettevõttel pole lootustki maksukoormuse edetabelis kõrgele jõuda, kuigi see ei tähenda tingimata, et tööjõukulud tervikuna (palk koos kõigi maksudega) poleks konkurentsivõimelised.Teiseks on näidisettevõtte puhul kaduma läinud ka suur osa Eesti eeliseks peetavast tulumaksuvabastusest reinvesteeritud kasumilt. Kuna näidisettevõte maksab igal aastal osa oma kasumist välja, peab ta tasuma ka tulumaksu, mille efektiivne määr antud ettevõtte puhul kujuneb kokkuvõttes isegi suuremaks kui näiteks Lätis. Reinvesteeritud kasumi maksuvabastus annab eelise ennekõike kasvufaasis olevatele ettevõtetele, kuid stabiilselt toimivate ettevõtete jaoks, mis maksavad regulaarselt dividende, on Eesti tulumaksumäär Euroopa keskmiste hulgas.Kolmandaks sai meie näidisettevõttele saatuslikuks Tallinna müügimaks. See oligi põhiline põhjus, miks viimases uuringus edetabelikoht nii järsult langes. Esmapilgul võib tunduda kummaline, kuidas saab 1%-line maks nii oluliselt mõjutada maksukoormust, kuid madala kasumimarginaaliga ettevõtete puhul võib ka väikese osa müügitulu loovutamine tähendada suurt mõju kasumile. Meie näidisettevõtte kasumimarginaal pärast kõikide kulude (v.a maksud) mahaarvamist on alla 6% müügist, mistõttu 1% tulu äraandmine tähendas 17%-list hoopi maksude-eelsele kasumile. 2% võrra kerkinud käibemaks samas ettevõtte maksukoormust ei suurendanud, kuna käibemaksu, mis toimib lisandunud väärtuse maksuna, ei loeta ettevõtte maksukuluks.

Kapital otsib alternatiive. Põhjendusi, miks nõrk koht edetabelis on seotud just selle õnnetu Maailmapanga näidisettevõttega, võib leida veelgi, aga peeglisse vaadates tuleb tõdeda ka seda, et Eesti maksusüsteemi sära on ettevõtjate silmis hakanud tuhmuma. Kõige üldisemal tasemel esitab uuring küsimuse, kui palju ettevõtte tulust pärast kõigi kulude (v.a maksude) mahaarvamist läheb maksudeks ja kui palju saab ettevõtja tasuna oma panuse ja võetud riskide eest. Aasta-aastalt on riik seda vaekaussi ettevõtja arvel enda poole kallutanud.Lohutuseks:  üks selle aasta uuringu järeldusi on, et maksusüsteemi lihtsus on majanduskasvu seisukohalt vähemalt sama oluline kui maksukoormus.Lihtne maksude tasumine, mugavad deklareerimise ja maksmise kanalid ning ladus suhe maksuhalduriga on Eesti selge konkurentsieelis, mida peaks investoritele senisest enamgi rõhutama. Kuigi maksukeskkonna stabiilsus on oluline, siis vaadates naabrite pingutusi (näiteks Lätis sellel aastal vastu võetud ulatuslikud muudatused valdusühingute maksustamisel), tähendaks isegi praeguse maksukoormuse külmutamine teistega võrreldes tagasiminekut. Maksude arvestamise lihtsus võib anda küll eelise, kuid üha kasvava maksukoormuse korral hakkavad nii kodumaine kui ka väliskapital otsima alternatiive. Seda ei ole meie ettevõtjad ära teeninud.

Hetkel kuum