Keskkonnakomisjon tahab Eesti teedele raskemaid veokeid lubada

“Me oleme küll majandusministeeriumilt taotlenud 60 tonni normi kehtestamist kogu aastaks, aga kindlasti oleks ka keskkonnakomisjoni ettepanekute realiseerumine väga suur samm õiges suunas,” oli Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevdirektor Ott Otsmann positiivselt meelestatud.

Tema sõnul toetab raport praeguse ebaõiglase olukorra lahendamist, kus kuue- ja seitsmeteljelistel veokitel on lubatud peaaegu et samasugune täismass mis viieteljelistel.

“Vahe on praegu ainult neli tonni, mis on selgelt liiga väike,” nentis ta.

Eestis kasutatakse metsaveoks peamiselt kuue- ja seitsmeteljelisi paarisratastega autosid, mille lubatud täismass on 44 tonni.

Keskkonnakomisjoni arutelus osalenud liidud, RMK ja energiatootjad tegid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku muuta määrust nii, et täismass oleks kuueteljelistel 52 ja seitsmeteljelistel 60 tonni.

Otsmann rõhutas komisjoni arutelul ka, et täismassipiirangut on vaja tõsta konkurentsivõime tugevdamiseks, kuna on valida, kas kokku toimub 300 000 või 500 000 vedu.

Maanteeamet ettepanekut toetama ei kiirusta, sest massipiirangut saab tõsta alles pärast vastava teede ja sildade tugevdamise programmi rakendamist, selgitas maanteeameti hooldeosakonna juhataja Rain Hallimäe.

Ta märkis, et suurem osa riigi põhimaanteede kattekonstruktsioonidest peab 52tonnistele veokitele vastu, kuid probleeme tekib väiksemate teedega.

“Hea on, et rahuldatud saavad üht liiki vedajate huvid, kuid halb, et see toimub teiste tee­kasutajate arvel ehk ettepaneku realiseerimisega on oht teede seisu kehvenemiseks,” tõdes Hallimäe.

Väheneks tühisõitude arv. Otsmanni sõnul näitab enamik uuringuid, et telgede arvu ja koormate suurendamisel mõju teedele väheneb, sest sõidetakse vähem arv kordi.

“Ega selle tõttu ei kasva metsa juurde, kui me veame ühe koormaga rohkem ära. On ju selge, et äraveetav hulk on konstant ja kui me veame väiksemate koormatega rohkem arv kordi, siis me sõidame rohkem,” ütles Otsmann.