Kümme päeva pärast esimest e-kirja hotelli Kolm Õde endisele omanikule Johannes Wientjesele, me lõpuks kohtume, Kolme Õe tagahoovis, kus lageda taeva all on tema nn kontor - MacBook, kohvitass, punane Marlboro pakk, iPhone ja rahustav muusika taustaks. Enamiku ajast viibib Wientjes just siin.
Wientjes lükkas kohtumist korduvalt edasi, vabanduseks oli see, et kõik toimuv on nii keeruline. Päev pärast pankroti väljakuulutamist oli ta aga nõus lõpuks kohtuma - hotellis, mis äriregistri järgi ei kuulu enam talle.
Wientjes ütleb enda iseloomustamiseks, et ta on lihtne inimene, võitleja tüüpi, kes järgib põhimõtet, et klaas on alati pooltäis, mitte pooltühi. "Ma ei ole midagi valesti teinud, mind on rünnanud inimesed, kes ei oleks pidanud seda tegema," võtab ta kokku oma hetkeolukorra. Tema sõnul on ta üritanud ajada õiget äri, õiges kohas ja õigete inimestega. Oma olemuselt on ta positiivne suhtumisega, suur naeratus alati näol ja usk, et küll ta igast probleemist välja ujub.
Küsimused Kolme Õe kohta viivad aga naeratuse ta näolt. Kolmveerand tundi kestnud intervjuu ajal jõuab ta tõmmata kolm sigaretti. "Ma ei saa praegu detailidest rääkida. See on alles esimene peatükk," annab Wientjes märku, et puhkenud konflikt saab edaspidi järjelugusid.
Järgneb intervjuu Johannes Wientjesega:
Kuidas hotelliäri praegu läheb?
Selle aasta algus oli kehvavõitu ja seda ilmselt sellepärast, et on olnud probleeme Estonian Airiga ning Tallinnasse oli raskem lennata. Praegu on juba parem ühendus Ryanairiga ja inimesed tulevad. Nüüd on palju meil turiste Ameerikast, Saksamaalt, Šveitsist.
Teie sattusite omalajal Eestisse tänu kohtumisele oma hilisema abikaasa Irinaga. Kuidas teile siin meeldib?
Jah, see on õige. Mulle meeldib siin, tunnen ennast siin nagu kodus. Naisega on muidugi teine lugu, meil on lahutamisprotsess pooleli. See on üks probleemidest, see on pere asi.
Mis juhtus, miks te lahutate?
See on kõige raskem küsimus, mida saab küsida. Sellega läheb veel mõni kuu aega. Praegu on vaidlused ning lõpuks vaidlevad advokaadid omavahel.
On see seotud kuidagi äri ajamisega või on isiklik?
Hetkel kuum
Võlad ulatuvad miljoniteni
Pankrotihaldur pole kolm kuud Madis Müüri kätte saanud
5% aastaintress ja kord kvartalis intressimakse: võlakirju saab märkida kuni 30. maini
See on pere probleem, see on juba piisavalt keeruline. Lõppude lõpuks, kui asjad ei tööta enam, siis igal juhul on keegi halb, keegi peab lahkuma vms. See on elu. Isiklikest asjadest on alati keeruline rääkida. Kui on läbi, siis on läbi, siis tuleb lahku minna, mis tähendab, et ka see on keeruline, sest paljud asjad on seotud. Mul on mitu äri ja ettevõtet, mõnel läheb hästi ja mõnel mitte.
Teil on naisega ühine ettevõtte Fashion Island OÜ. Mis sellest saab?
Seda ettevõtet ma likvideerin juba, rohkem kui aasta aega.
Miks?
See oli moepood ning probleem oli selles, et idee oli hea, aga linn oli väike ning seetõttu oli ka müük väike. Kui sa ei müü, siis sa ei näe ka käivet. Aga tulu tuleb ikkagi müügist. Eestis ei ole neid inimesi, kes ostaks selliseid ülikondi. Kui ülikond maksab 2000 - 3000 eurot ja kui see on 50% soodustusega, siis on see ikkagi 1000 eurot. Eesti inimeste palgad ei võimalda nii kalleid ülikondi müüa.
Aga räägime siis teistest äridest, mis selle Kolme Õe hotelliga praegu tegelikult toimub?
Selle hotelliga ei ole asjad nii keerulised, siin on pigem rahaline pool ning diskussioon käib selle ümber. Sellest on hetkel keeruline rääkida, sest olen mõnegi inimesega kohtus, kus me vaidleme ja peame läbirääkimisi. Ma arvan, et lahendus sellele tuleb õige varsti.
Miks sai Veiko Kullast hotelli omanik?
Ma ei saa sellele küsimusele hetkel vastata. Oleme Veiko Kullaga vaielnud juba rohkem kui aasta. See on keeruline, sest olen temaga kohtuprotsessis, mõned neist on tema algatatud. Minu advokaadid peavad hetkel läbirääkimisi, kuidas me leiaksime sellele lahenduse. Vaidlus puudutab hotelli refinantseerimist.
Ta on siis teie äripartner või on ta teie sõber?
Ma ei saa öelda kumbagi. Kui ma õigesti mäletan, siis umbes aasta aega tagasi läksime Veiko Kullaga esimest korda kohtusse ja nüüd me üritame leida lahenduse ja me leiame selle. Me peame läbirääkimisi, kohtus käimine on üks osa sellest.
Olete te talle midagi võlgu või tema teile?
See on keeruline asi. Kuna kohtuprotsess on pooleli, siis ma ei saa sellest rääkida. Kohtus oleme käinud umbes 5-6 korda. Kuna me kumbki ei ole huvitatud sellest, et me vaidleme temaga järgmised 2-3 aastat, siis oleme mõlemad realistlikud - peame läbirääkimisi ja otsime lahenduse. See on parim, mida saan teha.
Kolm Õe hotell on küll äriregistri järgi Veiko Kulla oma, aga teie tegelete ikka selle juhtimisega? Või kuidas olete teie sellega seotud, olete ju hetkel siin?
Nagu ma juba ütlesin, siis on see keeruline ja seda isegi mu advokaatidel on keeruline selgitada, kuidas see täpselt on. Lõppude lõpuks on see minu hotell ja me üritame leida lahenduse.
Teil on veel üks kohtuprotsess. Eile (kolmapäeval - toim) kuulutas kohus välja teie pankroti.
Jah. See on minu pereelu, mis on veel keerulisem. Eile arutasin oma advokaadiga, aga hetkel ei taha ma sellel teemal rääkida. Minu jaoks on see naeruväärne. Mul on tunne, et viimase aasta jooksul räägin ma rohkem advokaatidega kui kellegi teisega. Ma arvan, et sellest nüüd aitab, mul on lahendust vaja.
Mitu advokaadi teil on?
Liiga palju (naerab - toim). Minu põhiline advokaat on Jaanus Mägi ( Advokaadibüroo Concordia advokaat ja partner - toim).
Ma tean, et advokaat Indrek Nuut, kes teid esindas teisipäevasel kohtuistungil, ütles, et tunneb teid kõigest nädal aega.
Ta on hea. Tegelikult ta tunneb mind juba pikemat aega. Ta on minu hea sõbra advokaat ja siis ma palusingi tal aidata ka minu juhtumiga. Tegelikult on alati lahendus olemas. Ma olen küll rahvuselt hollandlane, aga mul on ka natukene Ameerika hinge sees. Minul on alati nii olnud, et kui ma olen äri ajanud, ka Saksamaal, siis on alati inimesi, kes räägivad sinust hästi ja kes halvasti. Sellega peab elama. Kui inimesed tahavad näha sind halvas valguses, siis nad näevadki ja vastupidi.
Kumbasid inimesi on rohkem, kas neid kellele te meeldite või neid kes teid vihkavad?
Ma ei hooli sellest. Ma tean inimesi, kellele ma meeldin. Elus ei saa olla liiga palju sõpru.
Kes on teie sõbrad Eestis?
Mul on palju sõpru, nimesid ma ei tahaks nimetada. Need inimesed ise teavad, kes on minu sõbrad. Minu sõpradel ei ole rahvust. Eestis on mul häid sakslastest, eestlasest ja inglastest sõpru.
Kus te veel lisaks Eestile äri ajate?
Ma ajan asju uuesti Saksamaal - tegelen moega ning suurte jaemüügikettidega. Ajan asju ka Hollandis ja veel mõnes riigis. Kõige tähtsam on see, et sa tead, mida sa tahad. Mina oma partneriga tean seda. Teeme pintsakuid ja ülikondi, naistele üleriideid. Saksa jaeketid ütlevad, milliseid riideid soovivad ja siis me toodame neile neid Hiinas.
Kaua olete Eestis äri ajanud?
Umbes kuus-seitse aastat.
Kauaks plaanite siia jääda?
Just rääkisin Saksamaa turistidega ja rääkisime minu elust, mida ma teinud olen. Olen elanud Itaalias, Saksamaal, Hollandis, Eestis, palju reisinud. Nad küsisid ka, et kas ma saan öelda, et elan ülejäänud elu Tallinnas. Ma vastasin, et ma ei tea. Mulle meeldib Tallinn.
Asi on selles, kui inimesed ei reisi ja püsivad ühes kohas, siis nad muutuvad negatiivseks. Tüüpiline eestlaste suhtumine - kõik on siin halvasti, millegist ei saada aru ja alati on halb ilm jne. Kui sa reisid ja tuled tagasi, siis saad aru, et Tallinn on hea väike linna ja kõik liigub kiiresti, inimesed on sõbralikud. Miski ei ole keeruline. Siia hotelli tulevad inimesed, kes tahad siin puhata ja ringi vaadata. Meie jaoks on oluline, et inimesed saaksid siit hea enesetunde ja siin hotellis ma üritan propageerida Tallinna.
Millest tunnete siin puudust?
See riik on selline, et teil on poliitikud ja linnapead. Nad peaksid tegema koostööd ja propageerima Tallinna ja Eestit. Vahel keskenduvad nad liiga palju kohalikele asjadele. Nad peaksid mõtlema, kuidas saaks Eesti paremini kaardile panna, kuidas inimesed saaksid meist rohkem teada. Sest on palju häid asju, millest Eesti kohta rääkida. Paljud, kes tulevad Eestisse esimest korda, nad ei tea sellest midagi ning on üllatunud et kõik on siin Lääne-Euroopalik. Aga neil on Eestist teine pilt, nad panevad Eesti idariikidega samasse paati. Me ei saa nende peale vihased olla, peaksime olema vihased enda peale.
Mida arvate Eesti ärimeestes, kas eestlastega on võimalik äri teha?
Eestlastega saab muidugi äri teha. Äri saab igal pool ajada. Eestis on hea äri ajada, kõik on läbipaistev.
Teie ettevõtetel on ka rahalised probleemid ning on võlad üleval. Miks?
Jah. Kui sa tahad neid pehmendada, siis tuleb leida lahendus. Mul on mitmed lahendused aga kogu aeg on kas kohtuprotsess või muud asjad, siis pereprobleemid. Kõik tuli korraga. Nüüd ma otsin lahendusi. Mul hea sõber, kes on ka kogu aeg uudistes, Oliver Kruuda ütles, et kui sul on raskusi, siis sa pead sellega lihtsalt leppima ja edasi elama. Mina olen oma raskustega harjunud.
Kuidas te Kruudaga tutvusite?
Kohtusin temaga umbes viis aastat tagasi, vist mingil peol. Hakkasime juttu rääkima. Siis oli temal kriis ja siis me arutasime neid probleeme.
Kohus kuulutas eile (kolmapäeval - toim) välja teie pankroti. Kuidas see teid mõjutab ja kuidas on plaan äri ajada?
Seda on keeruline kirjeldada. Esiteks ma ei ole selle pankrotiga nõus, selleks on mitmeid põhjusi aga ma ei tahaks detailidest rääkida. Ma olen oma advokaadiga seda arutanud ja me vaidlustame selle ja usun, et ma võidan selle. See on Eesti omapära, et oled üks kuu pankrotis ja siis enam mitte. See on natukene veider aga nii see on.
Seega pankrot ei ole teie jaoks probleem?
Noh ega ta ei muuda elu hetkel lihtsamaks. Teisalt on alati olemas mingi lahendus.
Kas teie pankrot ja hotelli müük on omavahel…
Ei, ei. Siin on teine asi.
Aga hotelli müük toimus vahetult enne kohtuistungit. Tundub, et tahtsite selle vara võlausaldajate haardest eemale viia?
(naerab) See on huumor. See paistab küll nii aga see ei ole nii. Ma ei ole selle peale isegi mõelnud. Ei, need ei ole seotud.
Mis on teie plaanid selle hotelliga?
Teha seda äri veel paremini.
Kuidas on hotellil läinud? Vaatasin majandusaasta aruandeid, siis 2010. aastal oli hotell kahjumis.
2011. aasta oli positiivne. 2012. aasta oli veel positiivsem, läheb praegu ülesmäge. Aasta algas raskelt, aga praegu on kõik hästi, iga broneeritud nädala eest olen õnnelik.
Kas soovite veel mõnda hotelli omada tulevikus?
Ma ei tea, üks hotell on piisav. Hotelliäriga on nii, et sa pead olema kogu aeg siin kohapeal ja hoidma silma peal. Sa pead nägema vaeva selle nimel, et inimesed saaksid aru, mille eest nad maksavad.