Mõõk panga kohal

Eesti vanima tegutseva kommertspanga, juba 1991. aastal tegevust alustanud Tallinna Äripanga jalgealune on tuliseks läinud. Õhus on küsimused, kas ja miks on suuresti Venemaa suunal tegutseva pangaga seotud isikud kasutanud Tallinna vanalinnas Pika ja Tolli tänava nurgal asuva hotelli Kolm Õde omandamiseks offshore-firmast pärit raha ning milline oli Äripanga juhtide roll väidetava kantimisskeemi väljamõtlemisel ning elluviimisel.

Osaühingu Johnny H.W. (endise nimega Kolm Õde) pankrotihaldur Veli Kraavi esitas suvel Harju maakohtusse üle 5 miljoni euro suuruse nõude seoses väidetavate kantimistehingutega. Hagi on esitatud Tallinna Äripanga, panga tütarfirma TBB Liisingu ning ekspolitseiniku, praegu peamiselt kinnisvaravaldkonnas tegutseva Veiko Kulla ettevõtte Petramark OÜ vastu. Tegemist on hotelli tagasivõitmise nõude ja/või kahju hüvitamise nõudega, mis küündib üle 5 miljoni euroni. (Seda lõiku muutis toimetus 29.09.2016. Algselt oli artiklis kirjutatud, et Veiko Kulla ettevõte tegutseb probleemsete võlgnikega, aga see väide polnud Kulla kinnitusel õige).

Äripäeva andmetel on kohtusse jõudnud tsiviilhagi ning kriminaalasja algatamise taga Irina Wientjes, kes on Kolm Õde hotelli omanud hollandlasest ärimehe Johannes Wientjesi eksabikaasa. Ehkki hotell kuulus Eesti ettevõtte kaudu Johannes Wientjesiga seotud Hollandi firmale, siis raha hotelli ostuks tuli Irina Wientjese sugulastelt ning vara oli abikaasade ühisomandis.

Juba kolme aasta eest tuli Johannes Wientjesi eraisiku pankrotiprotsessis välja, et suulise kokkuleppe alusel sai ta hotelli ostuks 4,5 miljonit eurot Venemaa riikliku VTB Panga asepresidendi Pavel Kosovi abikaasalt Julia Kosovalt, kes on Irina Wientjesi tütar.

Saadud rahast oleks 2009. aastal piisanud nii hotelli ostuks kui ka Sampo panga ees olnud kohustuste täitmiseks. Millegipärast Johannes Wientjes toona pangale võlgu ära ei maksnud ning kui laenu tagasimaksetega tekkisid raskused, leidis ta laenude refinantseerijaks Tallinna Äripanga.

Kuid raskused laenu tagasimaksetega jätkusid ja Äripank algatas täitemenetluse. Siin sekkus Kulla firma Petramark, kes ostis Äripangalt ühe nõuetest välja ja omandas ka ühe hotellikinnistu hüpoteekidest. Seejärel algatas Petramark OÜ Kolm Õde pankrotimenetluse.

Pankrotimenetluses toimunud enampakkumisele ilmus aga uue ettevõttega Johannes Wientjes, kes tegi Petramarkist parema pakkumise. Tulemus vaidlustati kohtus ning vahepeal, Wientjeside abielulahutuse, ühisvara jagamise ning Johannes Wientjesi eraisiku pankroti segaduste ajal, sai 2013. aasta juunis hotelli omanikuks Petramark.

“Ettevõtte omandamine ei ole kuidagi seotud kodanik JW (Johannes Wientjes – toim) pankrotiga, pankrotist kuulsin Teilt. Praegusesse olukorda oleme jõudnud seoses JW täitmata kohustustega. Petramargi edasistest plaanidest on vara rääkida,” oli Kulla napp kommentaar Äripäevale toona.

Sama aasta oktoobris vahetas hotellikinnistu uuesti omanikku ja praeguseni kuulub see Äripanga tütarettevõttele TBB Liising. Hotelli operaatoriks on Tallinna Äripanga juhatuse liikmete lastele kuuluv 3S Group. Ettevõtte omanikeks on Tallinna Äripanga ühe omaniku Andrei Žukovi kaksikutest tütred Anna ja Maria Žukova, endise Tallinna politsei mõrvarühma juhi ja praeguse Tallinna Äripanga juhatuse liikme Sergei Elošvili poeg Roman Elošvili ning Tallinna Äripanga juhatuse liikme Tatjana Levitskaja poeg Aleksei Savinov.

Wientjeside abielulahutuse ning ühisvara jagamise järel on Irina Wientjesi ettevõte praegu Johnny H.W. suurim võlausaldaja ning kohtusse esitas hagi ettevõtte pankrotihaldur Veli Kraavi. „Kinnitan kohtusse pöördumist. Faktilised asjaolud on õiged. Saan hetkel veel öelda üksnes seda, et põhjused hagi kohtusse esitamiseks olid meie käsutuses oleva informatsiooni valguses äärmiselt kaalukad,“ jäi Kraavi oma kommentaaris napisõnaliseks.

Kohtusse pöördumise põhjuseks võib olla, et Tallinna Äripank ja pangaga seotud isikud on väidetavalt hagejalt jõuga ning kantimistehinguid kasutades võtnud umbes 2 miljoni suuruse võla eest enam kui kaks korda rohkem väärt hotelli.

Menetlus on seisus, kus kohus ootab järgmiseks esmaspäevaks kostjalt vastust.

Lisaks tsiviilvaidlusele on Põhja ringkonnaprokuratuur samade tehingutega seoses algatanud ka kriminaalasja võltsimise kahtlusega. Praegusel hetkel kellelegi kahtlustust esitatud ei ole. Prokuratuuri kinnitusel ei ole uurimise huvidest tulenevalt võimalik praeguses menetlusetapis täpsemat infot ajakirjandusele jagada.

Kuid nagu oleks kõigest sellest veel vähe, on Äripäeva andmetel ka finantsinspektsioon võtnud hagis väljatoodud tehingute tõttu Tallinna Äripanga ning pangajuhid luubi alla.

Finantsinspektsioon seda infot ei kinnita, aga ei lükka ka ümber. Napilt märgitakse, et nende järelevalvemenetlused ei ole avalikud ja seetõttu ei ole neil hetkel asjas ka midagi kommentaarida.

Et finantsinspektsioon on Äripanga asjast üsna teadlik, näitavad kaks avalikku hiljuti jõustunud kohtumäärust, milles on märgitud, et pankrotihaldur Veli Kraavi on määruskaebusele lisanud finantsjärelevalveasutuse ametliku seisukoha. Nimelt leidis inspektsioon, et Tallinna Äripangal ei ole õigust keelduda kohtumääruse täitmisest, millega nõutakse välja pangasaladus.

Määruste sisus jõuame saladusliku Küprosel registreeritud offshore-firmani Marstone Limited, millest pärineva rahaga väidetavalt rahastatigi hotelli üleminekut Tallinna Äripanga tütarfirmale TBB Liising.

Juba selle aasta jaanuaris rahuldas kohus pankrotihaldur Kraavi taotluse tõendite kogumiseks ning kohustas Tallinna Äripanka edastama kohtule Marstone Limited kõikide kontode väljavõtted koos IP-aadressidega ja kasutaja(te) andmetega, kes internetiülekandeid tegid alates 2012. aasta algusest kuni käesoleva hetkeni. Lisaks tuli edastada dokumendid selle kohta, kes on Marstone Limitedi kasusaaja, kes on ettevõtte seaduslik/volitatud esindaja pangas ning kellele on väljastatud internetipanga paroolid.

Veel kohustati Tallinna Äripanka edastama maksekorraldused ja dokument esindaja tuvastamise kohta, kui Marstone Limited arveldusarvelt tehti määruses loetletud ülekanded Kulla firmale Petramark pangakontoris.

Sellest võib järeldada, et hageja arvates on Kulla firma olnud lihtsalt vahekeha hotelli omandamisel Tallinna Äripangaga seotud isikutele, saades kogu raha hotelli ostuks väidetavalt pangaga tihedalt seotud offshore-firmalt. Määrusest selgus ka, et Äripank on juba väljastanud kohtule Petramarki arveldusarve väljavõtte.

Teises hiljuti jõustunud kohtumääruses on välja toodud ka nimed, keda hageja peab asjaga seotuks.

Nii esitas pankrotihaldur Kraavi veebruaris kohtule taotluse tõendite kogumiseks, milles palus Tallinna Äripanga endist laenuosakonna juhatajat ja endist TBB Liisingu juhatuse liiget Oleg Afanasjevit väljastada kogu tema valduses olev e-kirjavahetus seoses hotelliga Kolm Õde. Määruse järgi osalesid lisaks Afanasjevile kirjavahetuses Äripanga nõukogu liige, advokaadibüroo Laus & Partnerid advokaat Madis Kiisa, sama büroo tollane advokaat Ene Mõtte, Äripanga juhatuse liige Sergei Elošvili, Veiko Kulla ning advokaadid Tanel Mällas ja Jaanus Mägi. Taotluse järgi on e-kirjavahetuse tõendid olulised tagasivõitmise nõude ja/või kahju hüvitamise nõude esitamisel.  

Tallinna Äripanga juhatuse liige Sergei Elošvili teatas kirjalikult saadetud kommentaaris, et Tallinna Äripank ja TBB Liising ei tunnista Harju maakohtu menetluses olevat hagi ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

„Pank ja Liising on arvamusel, et ajal, mil käib tsiviilkohtuvaidlus, ei ole otstarbekas anda ajakirjandusele asja kohta kommentaare ja selgitusi, kuna see võib mõjutada kohtuprotsessi. Kõik Panga ja Liisingu tegevuse seaduslikkust kinnitavad tõendid esitatakse kohtule. Lisaks on Pank ja Liising kohustatud hoidma krediidiasutuste seadusega ettenähtud pangasaladust,“ teatas Elošvili.

Järgneb kirjalik intervjuu:

Olen teadlik, et on esitatud hagi tehingute tagasivõitmise ja alternatiivselt kahju hüvitamise osas. Sõna „kantimist“ on kasutatud Kolme Õe advokaatide poolt hagile mahlakama värvingu andmiseks. Minu advokaadid on märkinud, et hagi on ilmselgelt põhjendamata. Hagi on ainuüksi juriidiliselt valesti esitatud, sest kuigi Petramark on üheks kostjaks märgitud, siis mitte mingeid nõudeid Petramarki vastu ei ole esitatud. Ühtlasi ei ole hagi resolutiivosas märgitud, millised tehingud kehtetuks soovitakse tunnistada. Minu advokaatide väitel ainuüksi see välistab hagi rahuldamise vaatamata hagis kokku kirjutatud faabulale. Hagi enda absurdsust iseloomustab see, et OÜ Kolm Õde, kes jättis Äripangast võetud laenud tagastamata, nõuab Äripangalt/TBB-lt pankrotihalduri kaudu Kolme Õe kinnistu tasuta üleandmist ja veel 2 miljonit eurot kompensatsiooni!!! See on analoogne, kui keegi võtab korteri ostuks laenu, jätab pangale laenu maksmata, korter müüakse enampakkumisel maha ning seejärel peab pank laenusaajale tagastama korteri ja veel maksma 2 miljonit eurot hüvitist!!!

Kriminaalasjast olen teadlik, kuna vastaspool kasutas kriminaalasja algatamise teadet kõnealuses tsiviilasjas kui süüdimõistvat kohtuotsust tsiviilkohtu mõjutamiseks. Kriminaalasja algatamise avalduses esitatud väited on teadlikult valed ja väljamõeldud.

Petramark on kinnisvaraäris tegutsenud üle 10 aasta. Üheks meie ärivaldkonnaks on selliste kinnistute soodne omandamine, mida müüvad täiturid ja pankrotihaldurid. Tegemist on tavalise äriga. Asjaolu, et Kolmel Õel olid suured probleemid, oli kõigile teada. Petramark soovis Kolme Õe kinnistu endale omandada. Sellest tulenevalt pöördusin ka Äripanga poole sooviga omandada nõue ja hüpoteek. Asjas tekkinud juriidiliste nüansside rohkus oli tingitud Johannes Wientjesi isikust ja tegevusest. Lõpuks Petramark OÜ omandas OÜ Kolm Õde ja kinnistu.

Petramark OÜ omandas kinnistu täitevmenetluses läbi viidud enampakkumisel koos panga kasuks seatud esimese järjekoha hüpoteegiga. Enampakkumise tulemist rahuldati kõik kinnistuga seotud, sh Eesti riigi hüpoteekidega tagatud nõuded, v.a viidatud panga esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud nõuded. Perioodil, mil Petramark OÜ oli kinnistu omanik, e i  t e k k i n u d  nōudeid juurde. Õigustühine põhinōue, millel põhineb tänane pankrotivara hulka tagasivõitmise kohtuasi, konstrueeriti Irina Wientjesi käsilaste poolt alles novembris 2014. aastal ehk aasta pärast seda, kui Petramark OÜ oli müünud kinnistu.

Ettevōtte ja kinnistu eest maksis OÜ Petramark.

Hetkel ei pea korrektseks kommenteerida ärisidemeid.

Marstone Limited (registrikood HE 197524, asukoht 118 Agias Fylaxeos Street, Christabel House, 3087 Limassol, Küpros) omanikku ei ole võimalik tuvastada ning juhatuse liikmeks on teine äriühing.

Marstone Limited ja Tallinna Äripanga AS omavad ühiseid majandushuve ja tegutsevad viimased viis aastat tihedalt seotuna. Näiteks ostis Marstone Limited 2010.a 99 protsenti TBB Liising Venemaa aktsiatest.

Marstone Limitedile kuulus kuni eelmise aasta augustini OÜ Kopilka. Ettevõtte uueks omanikuks sai siis Cap Ferrat OÜ, kelle asutajaks ja ainuosanikuks oli eelmise aasta maikuuni Tallinna Äripanga AS. Cap Ferret kuulub praegu Panama offshore-firmale KELST EC ALLIANCE INC.

OÜ Kopilka omab kinnistuid Haaberstis ning kinnistutel on Tallinna Äripanga AS hüpoteek. Kinnistud olid veel kevadel avalikult müügis Tallinna Äripanga AS kodulehel.

Marstone Limited kasuks on seatud hüpoteegid kinnistutele Laulasmaal, mis kuuluvad Tallinna Äripanga ASi ühele aktsionäri Grand Marketing, mille omanikeks on omakorda 66,67-protsendiga Sergei Gorny (Gornõi) ja 33,33-protsendiga AS Leonarda Invest. Gorny kuulub Äripanga nõukogusse ning on olnud Venemaa riigifirma Almazjuvelirekspordi peadirektori esimese asetäitja. Leonarda Invest kuulub Äripanga juhatuse liikmele Andrei Žukovile ning on suurim Äripanga aktsionär.

Lisaks ostis Marstone Limited 2012.a detsembris 25 protsenti Venemaa muusikatelekanali O2TV omanikfirma OAO Mediaholding aktsiatest. Üks Mediaholdingu nõukogu liikmetest on ka Gorny.