- OMX Baltic0,06%300,2
- OMX Riga−0,03%892,74
- OMX Tallinn0,12%2 071,12
- OMX Vilnius0,13%1 203,99
- S&P 5000,00%6 227,42
- DOW 300,00%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,57%8 824,57
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,43
- OMX Baltic0,06%300,2
- OMX Riga−0,03%892,74
- OMX Tallinn0,12%2 071,12
- OMX Vilnius0,13%1 203,99
- S&P 5000,00%6 227,42
- DOW 300,00%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,57%8 824,57
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksuamet avab petuskeeme
Rikkumised, mis esimesel poolaastal toime pandi, olid peamiselt seotud õigeaegselt deklareerimata käibega ja kulude topelt kajastamisega. Samuti ei suudetud tihti põhjendada, kuidas on ostetud kaubad või teenused seotud tekkiva maksustatava käibega.
Näiteks esitas käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud ja tegevuse lõpetanud äriühing 2013. aasta märtsis 2012. aasta detsembri käibedeklaratsiooni paranduse tagastusnõudega summas 58 970 eurot. Tagastusnõude menetlemisel revidendi poolt esitatud küsimustele, mida parandati ja mis on enammaksu tekkimise põhjuseks, ei osanud juhatuse liige vastata ja parandas koheselt deklaratsiooni ning taastas algandmed. Tegemist oli ehitussektoris tegutseva ettevõttega, millel tekkisid hiljem maksuvõlad ja mis on hetkel likvideerimisel.
Juunis määrati ühele kinnisvaraga tegelevale osaühingule juurde käibemaksu 15 645 eurot ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 35 312 eurot, sest äriühing kajastas sisendkäibemaksu hulgas kolme varifirma poolt esitatud arveid remonttööde kohta. Kontrollimisel tuvastati, et tegelikult ei ole kõnealuses kohas remonttöid üldse teostatud.
Teisele äriühingule, mis tegeleb jaekaubandusega, määrati juurde käibemaksu 28 800 eurot ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 11 547 eurot, sest äriühing kajastas ostuarvete seas suurtes kogustes suhkru ostmist ettevõttelt, mille juhatuse liige kinnitas maksuhaldurile, et pole suhkrut müünud.
Üks Eestis registreeritud välismaa äriühing esitas veebruarikuu kohta käibedeklaratsiooni, kuid kontrollimisel selgus, et deklareerimisel olid käibedeklaratsiooni read segamini aetud, mistõttu kajastati sisendkäibemaksu 50 000 eurot suuremana kui oleks pidanud. Äriühing parandas käibedeklaratsiooni õigeks.
Juunis esitas Lõuna-Eestis tegutsev renditööjõu vahendamisega tegelev äriühng deklaratsiooniparandused tööjõumaksude kohta summas 51 772 eurot, kuna kontrolli käigus selgus, et suur osa palgast maksti töötajatele maksuvabade päevarahadena. Äriühing oli märkinud töölepingutesse töö tegemise asukohaks Eesti ja käsitles töötamist välisriigis lähetusena.
"Kui tööd tehakse kogu lepingu kehtivuse aja jooksul tegelikult välisriigis, ei saa olla tegemist töötaja lähetusega Eestist ning ei ole õigustatud maksuvabade lähetuse päevarahade ja muude lähetuskulutuste maksuvabade hüvitiste maksmine," selgitas maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Ramses Alliksoo.
Märkimisväärsematest juhtumitest tõi maksu- ja tolliamet välja ka ühe kinnisvaraettevõtte poolt tehtud 155 000 euro suuruse deklaratsiooniparanduse. Ametile esitatud dokumentide ja seletuste kohaselt soetati kinnisvara tagastusnõude esitanud ettevõtte juhatuse liikme õele kuuluvalt äriühingult. Kuigi ostuarvele oli lisatud käibemaks ja müüja deklareeris tehingu, käibemaksu reaalselt ei tasutud. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse tõendamiseks esitati maksuhaldurile muuhulgas võltsitud pangakonto väljavõte.
"Kui maksuhaldur on rikkumise avastanud, on maksuhalduril õigus ettevõtjaid valeandmete esitamise eest ka trahvida. Samuti tuleb isikutel lisaks deklaratsioonide parandamisele ja maksusummade tasumisele tasuda intress," märkis Alliksoo.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele