Keskmiselt kolmeprotsendine majanduskasv ei tundu veel kahekohalisi kasvunumbreid mäletavale Eestile ehk kuigi kopsakas, kuid muu Euroopaga võrreldes läheb Eestil hästi ka alanud aastal.
Äripäeva hinnangul tõotab alanud aasta Eesti ettevõtjatele igati soodsaks kujuneda. Võrreldes aastataguse ajaga on nii Eesti kui ka maailma majanduses näha julgustavaid märke. Kuigi eurotsooni võlakriis pole jõudnud lõpliku lahenduseni, on kokku lepitud siiski mitmes põhilises küsimuses.
Lisaks Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismile (EFSF) käivitus lõppenud aastal Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM), euro surmastsenaariumid enam päevakorda ei kuulu ning Kreeka eurotsoonist väljaviskamise jutud on vaibunud. Tõsi, pangandusliidu sünnivalud on olnud oodatust pikemad ja piinarikkamad.
Rootsi-Soome teevad muret. Murelikumaid hääli kostab Skandinaaviast. Lähimate kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi majandus on languses.
Soome valitsus kärbib kulusid ja tõstab makse, et võlgu kontrolli alla saada, samal ajal on ettevõtjad sunnitud investeeringuid koomale tõmbama. Rootsit vaevab korraga nii tööjõu- kui ka tööpuudus ning tugev kroon pigem pidurdab kui edendab eksporti.
Venemaa tõusmine Eesti suurimaks väliskaubanduspartneriks eelmise aasta juulis jäi erandlikuks ning majandussuhetel Venemaaga on endiselt kõvasti kasutama potentsiaali.
USA Kongressi 12. tunni kokkulepe fiskaalkuristiku vältimiseks on küll oluline, kuid jättis rea olulisi küsimusi lahendamata. Järjest aktuaalsemaks muutuvad Eesti ettevõtjale nn mittetraditsioonilised turud, kus võiduvõimalused võivad olla hoomamatult suured. Tõsi küll, suurem kui tuntud turgudel on kindlasti ka ebaõnnestumise risk.
Positiivne on see, et laenud on odavad ning intressid madalad. Investeerimiseks laenu võtta on ettevõtjatel varasemast lihtsam ning konkreetse tegevusplaani olemasolu korral on sellel kindlasti mõtet.
Äripäev loodab, et uusi ettevõtjaid ja investoreid sünnitab ka erahoiuste ajalooliselt rekordsuur maht: oleme varemgi korduvalt soovitanud kontol kopitavad summad kas börsile viia või oma ettevõtte rajamisse investeerida.
Oluliselt mõjutab Eesti-sisest majandusruumi elektrihinna tõus, mis võimaldab tõsta ka kõiki muid hindu. Äripäev soovitab ettevõtjatel hinnatõusuvõimalus ära kasutada, aga samas mitte vinti enda kahjuks üle keerata, sest tarbija on hinnatundlik ning jälgib pakutavate toodete-teenuste hinna ja kvaliteedi suhet pingsalt.
Teine oluline mõjutaja on kasvav palgasurve. Palgakulu suurenemine on ilmselt vältimatu, kuid pole põhjust lasta sellel kasvada valimatult, vaid iga otsust hästi kaaludes.
Kohalikud valimised panevad pead tööle. Poliitilises plaanis on tulemas põnev aasta. Nii pea- kui ka teiste võtmeministrite viimase aja mõtteavaldused tõendavad, et alanud “ärkamise” põhiolemus ja eesmärgid jäävad võimueliidile praegu veel suuresti segaseks. Kõvasti kukkunud toetusnumbrid on oravate pead ilmselt siiski tööle pannud, pealegi tulevad sel aastal kohalike omavalitsuste valimised, mis võivad praeguseid jõujooni jõuliselt ümber mängida.
Justiitsminister Kristen Michali ohverdanud Reformierakond peab ilmselt olema valmis tegema veel nii mõnegi valusa otsuse, kui tahab riigikogu valimisteni ametis püsida.
Seotud lood
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets usub, et Eestil tuleb tunnistada kehva võimekust siin kasvatatud toormele lisandväärtuse andmisel, olgu selleks põllumajandus või puidusektor.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele