Swed: jaekaubandus jätkab stabiilset kasvu

Ka jaemüügiettevõtete kindlustunde indikaator on alates septembrist püsivalt tõusnud.

"Kui jätta kõrvale eelmise aasta alguse kaks esimest kuud, mil jaekaubanduseettevõtete müügimaht kasvas tublisti üle 10 protsendi, on valdav osa ülejäänud aastast toiminud kasv suhteliselt ühtlases tempos," kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina täna avaldatud tööstuse ja jaekaubanduse numbreid.

Tarbijate kindlustunde indikaator detsembris mõnevõrra paranes, sealhulgas tõusis see veidi ka pikaajalise kindlustunde taseme suhtes, ütles Mertsina. "Nii tööhõive kui sissetulek suurenesid esialgsetel hinnangutel aasta viimases kvartalis ning toetasid tarbimise kasvu. Samuti on eraisikute hoiustel kasvanud pigem likviidsem, arvelduskontol olev raha ning mõnevõrra vähenenud tähtajalised hoiused. Kaudse indikaatorina jaemüügimahtude käitumise kohta suurenes aasta viimasele kuule omaselt detsembris ka kaardimaksete käive," selgitas ta.

Mertsina sõnul on tööstuse kasvu taga peamiselt müük välisturule. "Kui möödunud aasta märtsist alates püsis töötleva tööstuse toodangu mahumuutus poole aasta jooksul languses, siis aasta viimastel kuudel olukord paranes ning detsembris kasvas see tegevusala 6% võrra," ütles ta ja lisas, et 2012. aasta peale kokku jäi töötleva tööstuse toodangu maht praktiliselt samale tasemele võrreldes eelmise aastaga.

Töötleva tööstuse kasvunumbrite, sh välisturule müügi paranemise taga on Mertsina sõnul eelkõige arvutite-, elektroonika ja optikaseadmete tootmine. Kui töötleva tööstuse ekspordiindeks on alates möödunud aasta septembrist tugevasti kasvanud, siis koduturule müük pigem langes, selgitas ta. "Nõrgenenud välisnõudlust Rootsis ja Soomes on osaliselt kompenseerinud tugevnenud eksport Venemaale ja teistesse Balti riikidesse."

Tema hinnangul oli energeetika tegevusalade tugev kasv detsembris (17%) osaliselt külmast ilmast tingitud soojusenergia tootmise suurenemise, osalt aga 2011. aasta detsembri madala võrdlusbaasi tõttu.

"Samas on tööstusettevõtete kindlustunde indikaator alates möödunud aasta septembrist järk-järgult halvenenud," jätkas Mertsina. "See peegeldab siiski ennekõike nende hinnangut viimaste kuude majandustulemuste, vähem väljevaateid eesolevate lähikuude kohta. Samuti näitab see seda, et näiteks töötleva tööstuse kasv ei ole süsteemne, vaid tuleneb vähestest tegevusaladest."

Kuna lähikuudeks ei ole oodata ELi välisnõudluse olulist paranemist, sõltub tööstuse ekspordi kogumahu kasv ilmselt üksikute ettevõtete toodangu väljaveost ning väljaveo kasvatamisest teistesse sihtriikidesse, prognoosis Mertsina.