Leedu ja Poola sihivad samuti eurot

„Me tuleme järgi mõningase viivitusega,“ ütles Leedu endine peaminister Andrius Kubilius lõppeval nädalal Vilniuses Eesti ajakirjanikega kohtudes.

„Me toetame valitsuse välja öeldud plaani 2015. aastal euro käibele võtta,“ ütles, Kubilius, kelle partei on praegu parlamendis opositsioonis. Maastrichti kriteeriumite täitmine euroga liitumiseks on käeulatuses.

Toetust eurole kostab julgemalt ka Poola valitsusest, mis kriisi ajal pigem kassi-hiire mängu harrastas. Reedel ütles Poola peaminister Donald Tusk agentuuri Bloomberg andmeil, et veebruari lõpus arutab Poola parlament „millal ja kuidas“ euro käibele võtta, mitte „kas võtta“.

Veidi varem oli rahandusminister Jacek Rostowski kinnitanud Davosi majandusfoorumil, et Poola tahab euroalaga liituda. Sama sõnumit, et Poola tahab olla osa riikide grupist „kelle hääl Euroopa Liidus kõige enam maksab,“ väljendas ka välisminister Radek Sikorski. Poola poliitiline huvi on end jäävalt läände ankurdada, ütles ta, kui Briti peaminister David Cameron oli just oma rahvale Euroopa Liitu kuulumise üle referendumit lubanud.

Kõige lähemal on eurole lätlased – Läti parlament võttis lõppeval nädalal vastu seaduse, mis paneb paika eurole ülemineku korra. Seadus võeti vastu häältega 52 poolt ja 40 vastu. Opositsioon, kuhu kuuluvad Koosmeele keskus ja Roheliste ja Põllumeeste liit, üritavad valitsuse plaani põhja lasta nõudes eurole üleminekuks rahvahääletust.

„Liiga palju on teadmatust selleks, et valitsus võiks ühepoolselt riigi tuleviku otsustada. Praegu ei ole õige aeg,“ tsiteeris agentuur Bloomberg Koosmeele keskuse parlamendisaadikut Andrejs Elksninsit.

Läti valimiskomisjon lükkas referendumialgatuse tagasi.

Kõigis kolmes riigis on avalik arvamus euro vastu. Lätis toetab eurot vaid 35%, mis tähendab, et väiksema toetusega on euro seni käibele tulnud vaid Soomes – 1997. aastal toetas eurot 33% soomlastest.

„Eurol on praegu selge maineprobleem,“ ütles Bloombergile ING Groupi analüütik Carsten Brzeski. „Praegu seostub euro enamusele inimestest kokkuhoiu ja pealesunnitud struktuurireformidega, mitte aga enam kaubavahetusest, ühisturust ja valuutariskide kadumisest tingitud elatustaseme tõusuga.“

Parlamendihääletuse eel nimetas Läti peaminister Valdis Dombrovskis euro käibelevõttu „loogiliseks järgmiseks sammuks“, korrates üle ka juba pähe kulunud argumendid otsustajate laua ümber istumisest ja kokkuhoiu valuutavahetuskulude kadumisest. Peaminister eeldab eurole üleminekust investeeringute kasvu riigis, kus 80% laenudest ja 40% hoiustest on eurodes.

Leedus kõlab argument, et Leedu ei või jääda maha, kui teised Balti riigid on liitunud või liituvad.

Leedu DNB Bankase analüütiku Jekaterina Rojaka sõnul sõltub palju sellest, mis turgudel toimub. Kui turud on rahulikud, pole Leedul raske aasta-paar veel oodata, kuni enamus euroala probleeme lahenduse leiab. Ehk pole siis vaja ka nii palju raha hädas riikide abistamiseks välja käia.

„Kui aga rahaturgudel uuesti rahutuks peaks minema, kerkivad taas küsimused Leedu oma valuuta kvaliteedist, kas see vastu peab,“ ütles Rojaka. Sellisel juhul oleks eurole üleminek lihtsam nii avaliku arvamuse seisukohalt, mis ei ole praegu sugugi õhinas euroga liituma, kui lihtsam valitsusele, et vastuseis ületada.

Rojaka arvab, et kui Leedul oleks õnneks läinud katse juba 2007. aastal euroga liituda, oleks riik pääsenud hulgast finantsturgu tabanud tormidest, mis paljud Leedu väikefirmad pankrotti viis. Eurost eemale jäämine pole samas kaasa aidanud halbade laenude restruktureerimisele.

„Ma ei arva, et euro on mingi imevits, kuid kindlasti mõjutaks see positiivselt rahaturge ja välisinvesteeringuid,“ hindas Rojaka euro võimalikku positiivset mõju.

Royal Bank of Scotlandi analüütik Mohammed Kazmi kommenteeris agentuurile Bloomberg, et Leedu valitsuse värskelt deklareeritud huvi euro vastu võis olla kannustatud ka valitsuse eesseisvatest võlakirjaemissioonidest. Leedu valitsusel tuleb tänavu turgudelt laenata 2 miljardit dollarit.

Jaanuari esimesel nädalal Baltijos Tyrimai korraldatud küsitluse järgi toetas euroga liitumist vaid 32% leedulastest ja vastu oli 57%.

„Oma valuuta seostub inimestele väga tugevalt iseseisvustundega,“ põhjendas Rojaka Leedu avaliku arvamuse hoiakut.

Ka Poolas on kaks kolmandikku rahvast ühisraha vastu.

Maastrichti kriteeriumite täitmise poolest on Lätis küsimärgi all pikaajalised intressimäärad –küsitav võib olla seegi, kas majanduse kurssi on nii järsu languse ja kiire tõusu järel hinnata „stabiilseks“.

Leedul riskib raskeks minna inflatsioonikriteeriumi täitmine, eriti kui uus valitsus on alustanud miinimumpalga jõudsa tõusuga ning plaanib ka muid sotsiaalkulutusi suurendada.

Poola rahandusministeeriumi jaanuaris avaldatud raporti järgi ei täitnud riik läinud aasta sügisel ühtegi euroga liitumise kriteeriumi. Lisaks puudus valitsusel parlamendis vajalik toetus, et muuta konstitutsiooni, mille järgi on Poola vääringuks zlott.

"Poolal tuleb enne zlotist loobumist ellu viia struktuurireformid, et mitte leida end samas olukorras riikidega, kes leidsid euroga liitumise järel, et ei olnud selleks piisavalt ette valmistatud,“ ütles Poola rahandusminister Jacek Rostowski Davosis. Samas möönis ta, et atmosfäär euro ümber on täiesti muutunud. „Sellest ajast, kui Euroopa Keskpank välistas euroala katastroofilise kollapsi, paistab olukord hoopis parem,“ ütles Rostowski.