Leedu ja Poola sihivad samuti eurot

„Me tuleme järgi mõningase viivitusega,“ ütles Leedu endine peaminister Andrius Kubilius lõppeval nädalal Vilniuses Eesti ajakirjanikega kohtudes.

„Me toetame valitsuse välja öeldud plaani 2015. aastal euro käibele võtta,“ ütles, Kubilius, kelle partei on praegu parlamendis opositsioonis. Maastrichti kriteeriumite täitmine euroga liitumiseks on käeulatuses.

Toetust eurole kostab julgemalt ka Poola valitsusest, mis kriisi ajal pigem kassi-hiire mängu harrastas. Reedel ütles Poola peaminister Donald Tusk agentuuri Bloomberg andmeil, et veebruari lõpus arutab Poola parlament „millal ja kuidas“ euro käibele võtta, mitte „kas võtta“.

Leedu DNB Bankase analüütiku Jekaterina Rojaka sõnul sõltub palju sellest, mis turgudel toimub. Kui turud on rahulikud, pole Leedul raske aasta-paar veel oodata, kuni enamus euroala probleeme lahenduse leiab. Ehk pole siis vaja ka nii palju raha hädas riikide abistamiseks välja käia.

„Kui aga rahaturgudel uuesti rahutuks peaks minema, kerkivad taas küsimused Leedu oma valuuta kvaliteedist, kas see vastu peab,“ ütles Rojaka. Sellisel juhul oleks eurole üleminek lihtsam nii avaliku arvamuse seisukohalt, mis ei ole praegu sugugi õhinas euroga liituma, kui lihtsam valitsusele, et vastuseis ületada.

Rojaka arvab, et kui Leedul oleks õnneks läinud katse juba 2007. aastal euroga liituda, oleks riik pääsenud hulgast finantsturgu tabanud tormidest, mis paljud Leedu väikefirmad pankrotti viis. Eurost eemale jäämine pole samas kaasa aidanud halbade laenude restruktureerimisele.

„Ma ei arva, et euro on mingi imevits, kuid kindlasti mõjutaks see positiivselt rahaturge ja välisinvesteeringuid,“ hindas Rojaka euro võimalikku positiivset mõju.

Royal Bank of Scotlandi analüütik Mohammed Kazmi kommenteeris agentuurile Bloomberg, et Leedu valitsuse värskelt deklareeritud huvi euro vastu võis olla kannustatud ka valitsuse eesseisvatest võlakirjaemissioonidest. Leedu valitsusel tuleb tänavu turgudelt laenata 2 miljardit dollarit.

Jaanuari esimesel nädalal Baltijos Tyrimai korraldatud küsitluse järgi toetas euroga liitumist vaid 32% leedulastest ja vastu oli 57%.

„Oma valuuta seostub inimestele väga tugevalt iseseisvustundega,“ põhjendas Rojaka Leedu avaliku arvamuse hoiakut.

Ka Poolas on kaks kolmandikku rahvast ühisraha vastu.

Maastrichti kriteeriumite täitmise poolest on Lätis küsimärgi all pikaajalised intressimäärad –küsitav võib olla seegi, kas majanduse kurssi on nii järsu languse ja kiire tõusu järel hinnata „stabiilseks“.

Leedul riskib raskeks minna inflatsioonikriteeriumi täitmine, eriti kui uus valitsus on alustanud miinimumpalga jõudsa tõusuga ning plaanib ka muid sotsiaalkulutusi suurendada.

Poola rahandusministeeriumi jaanuaris avaldatud raporti järgi ei täitnud riik läinud aasta sügisel ühtegi euroga liitumise kriteeriumi. Lisaks puudus valitsusel parlamendis vajalik toetus, et muuta konstitutsiooni, mille järgi on Poola vääringuks zlott.

"Poolal tuleb enne zlotist loobumist ellu viia struktuurireformid, et mitte leida end samas olukorras riikidega, kes leidsid euroga liitumise järel, et ei olnud selleks piisavalt ette valmistatud,“ ütles Poola rahandusminister Jacek Rostowski Davosis. Samas möönis ta, et atmosfäär euro ümber on täiesti muutunud. „Sellest ajast, kui Euroopa Keskpank välistas euroala katastroofilise kollapsi, paistab olukord hoopis parem,“ ütles Rostowski.