Arengufond mängib investeeringud ringi

“Investeeringute ümberkorraldus võimaldab Arengufondil veelgi paremini kasutada meie käsutuses olevat investeerimiskapitali ja saavutada seadusest tulenevaid investeerimistegevuse eesmärke, mis on kapitali pakkumine idufirmadele ning Eesti riskikapitalituru arendamine,” põhjendas Arengufondi juht Tõnis Arro.

Teisisõnu loodab Arengufond seekaudu suurendada investeeritava raha hulka ja aktiviseerida riskikapitali turgu.  “Mitu varases faasis investeerivat fondi täidab paremini turu arendamise eesmärki ja mõjutab positiivselt kogu start-up-ökosüsteemi. Erafondides riskivad investorid oma rahaga ja see lubab loota investeerimisportfellide paremat tootlust. Tekkivad allfondid on tõenäoliselt spetsialiseerunud valdkonnale, mida konkreetsed investorid paremini tunnevad. Allfondides, milles on enamikus erakapital, puuduvad riigiabist tulenevad piirangud, mistõttu on sellised fondid atraktiivsemad nii ettevõtjatele kui ka kaasinvestoritele,” loetles Arro kavandatavate ümberkorraldustega kaasnevaid ootusi.

Erakapitaliga koos investeerima. Riskiinvestori Allan Martinsoni sõnul on plaanitavate ümberkorralduste näol tegemist murdelise katalüsaatoriga. “Selline väike katalüsaator võib olla murdelise tähtsusega selle tööstuharu jaoks. See tekitab n-ö riskikapitalitööstuse. Kummalisel kombel oli Eestis riskikatitali tööstusi 4–5 aastat tagasi rohkem kui praegu,” märkis Martinson.

Paljude riikide kogemused näitavad Arro sõnul, et riiklikud riskikapitaliinvesteeringud – mille peamine eesmärk on turutõrke ületamine ja turu arendamine – avaldavad suuremat ja paremat mõju siis, kui riik ei investeeri üksnes otse ettevõtetesse, vaid fondifondide kaudu, mis investeerivad erakapitali osalusega allfondidesse.

Arengufondi põhirolliks jääks jätkuvalt idufirmadele kapitali pakkumine. “Praegu peame iga üksikinvesteeringu puhul leidma erasektorist partnerid, kes meiega samas mahus konkreetsesse ettevõttesse investeerivad. Kui loome fondide fondi, on meie ülesanne leida fondivalitsejad, kes paigutavad konkreetsesse investeerimisfondi iseenda ja kaasinvestorite raha, soovitavalt sama palju kui riigile kuuluv fondide fond,” seletas Arro fondide toimimismehhanismi. Edaspidi asuvad otseinvesteeringuid tegema tekkivad allfondid, mida seni tegid  Arengufond või SmartCap.

Koostöö võimalik ka pensionifondidega. Arro sõnul loodavad nad, et Arengufondi asutatud fondifondi lisatakse tõukefondide vahendeid. “Võimalik, et õnnestub lisaks riigi ja tõukefondide rahale kaasata ka fondifondi tasemel erakapitali, kindlasti aga lisandub olulises mahus erakapitali allfondide tasemel. Näeme näiteks head perspektiivi koostöös pensionifondide halduritega, kel on praegu Eesti turul suhteliset piiratud võimalused oma kapitali paigutamiseks,” märkis Arro, kelle sõnul on juba ainuüksi see uue süsteemi puhul parem, et investeerivaid fonde on ühe asemel rohkem ja see annab idufirmadele valikuvõimaluse. Samuti on tema sõnul hea see, kui fonde juhivad erainvestorid, kes on ka ise sellesse fondi panustanud.

Sihtfonde asuvad juhtima fondivalitsejad. Viimase viie aastaga on Arengufond investeerinud 18 ettevõttesse, kasumlikult on väljutud ühest, kaks on likvideerimisel ja osa investeeringuid tuleb alla hinnata. Ülejäänud on varajases arengufaasis. Praegu on Arro hinnangul investeeringuteks olemasolevad vahendid koos lubatud lisadega 24 miljonit eurot.

Moodustatavaid sihtfonde asuvad juhtima erainvestoritest fondivalitsejad, kusjuures erainvestorite paigutused igasse sihtfondi moodustavad vastavast fondist enamuse (vastavalt 40% Arengufondi (fondifondi) investeeritav riiklik raha ja 60% erainvestorite raha). Võimalik on lisakapitali (näiteks tõukefondide ja pensionifondide vahendid) kaasamine fondifondi või allfondide tasemel.

“Kapitali pakkumine on vaid osa riskikapitali fondidelt iduettevõtetele pakutavast väärtusest. Sama tähtis on toetus äri arendamisel ja uute koostöö- ja investorkontaktide loomisel, milleks erainvestoritel on paremad eeldused, eriti kui neil on rahvusvaheline kogemus ja haare. Erainvestorist fondivalitseja investeerib valdkonda, mida ta paremini tunneb, niisiis võib eeldada, et ta saab oma portfelliettevõtetele rohkem tuge pakkuda,” seletas Arro.

 

Mis on mis

Arengufond

Aastaeelarve on 1,28 miljonit eurot, mis läheb mitmesuguseks arenguseire tegevusteks, uuringuteks ja kasvuprogrammideks ettevõtluse arendamise, rohemajanduse ja nutika spetsialiseerumise valdkondades.Investeerimiskapital tütarettevõtte SmartCap valitsetavas investeerimisfondis on praegu ligikaudu 18 miljonit eurot, mille lisandub veel 6,5 miljonit riiklikke vahendeid lähiaastatel. Sellest osa läheb jätkuinvesteeringuteks olemasolevatesse portfelliettevõtetesse, osa uue plaani kohaselt fondifondi.

 

Näide

Erainvestorite raha moodustab enamuse

Iisrael on üks edukamaid riike tehnoloogiasektori start-up-ettevõtete alal. Edule pani aluse 1993. aastal Iisraeli valitsuse algatatud Yozma-programm,millega loodi koostöös erakapitaliga 10 riskikapitali fondi. Erainvestorist fondivalitseja investeeritud raha moodustas igas fondis enamuse (riigi raha osakaal oli 40% iga üksiku fondi mahust).

 

Kommentaar

See oleks vajalik muudatus

Allan Martinson, investor Ma tean, et see on arutluse all. See lõplik otsus veel ole, aga olen sellega kursis. See ei tähenda, et SmartCap nüüd ära kõngeb, kui on üleminekuaeg.See oleks vajalik muudatus, kui see on õigesti tehtud. See on vajalik, sest siis, kui Arengufond ellu kutsuti, oli vajadus selle järele, et uusi alustavaid ettevõtteid tekiks tehnoloogiasfääris juurde. Seal oli turutõrge, neid, kes sinna investeerisid, oli vähe. Arengufond on selle ülesandega päris hästi hakkama saanud, neil on korralik portfell. Praegu pole tähtis mitte see, et riik investori rolli enda peale võtaks, vaid see, et ta aitaks investoritel tööd teha.

Tundub, et suund on õige

Jaan Pillesaar, ASi Helmes juhatuse esimeesFondide kaudu on riskid tavaliselt paremini hallatavad ja hajutatavad ning fondiosakud on likviidsemad kui ük­sik­investeeringud.  Kuna Arengufond riikliku raha investorina on paramatult väga bürokraatlik, ei pea tulevikus sel juhul ettevõtjad selle bürokraatiaga vähemalt otse kokku puutuma. Olen mitmelt ettevõtjalt kuulnud, et Arengufond on liiga keeruliste nõuetega investor. Riskikapitaliäris peab edukas investor olema kiire ja paindlik.

Fond täidab nii oma eesmärki paremini

Margus Uudam, Eesti riskikapitali assotsiatsiooni esimeesFondifond on paljude riikide näitel üks paremaid võimalusi riskikapitalituru ja innovatsiooni finantseerimise viimiseks järgmisele tasemele.Fondifondi struktuurist  laiema kapitali pakkumise ja professionaalsema nõustamise kaudu saavad kasu kõik. Võimalik on ka spetsialiseerunud fondide teke, kes teevad investeeringuid ainult mingis valdkonnas – seega on täiendav lisaväärtus alustavale ettevõttele professionaalsem. Lisaks tekib Eestisse fondihaldureid, kes hiljem on võimelised iseseisvalt erakapitalil baseeruvaid fonde looma, vähendades perspektiivis riigi rahalist koormust ettevõtete finantseerimisel.Selle muutusega täidab Arengufond oma sisulist eesmärki laiemalt kui varem, luues arenguvõimalust kõigile riskikapitali turu osapooltele – ettevõtetele, fondihalduritele, fondidesse kaasatavatele erainvestoritele ja riigile.