Kruuda: Tere vajab rahaliselt tugevat partnerit

Järgneb Äripäeva teemaveebi Best Sales seminaril “Kuidas müüa edukalt suurtele jaekettidele?” tehtud intervjuu Oliver Kruudaga.

Urmas Sõõrumaa rääkis “Äriplaani” konverentsil, et soovitasite tal toiduainetööstusest eemal hoida, sest Eestis valitseb jaekettide ülemvõim ning kasumlikkuski pole suurem asi. Kuidas jaekettide ülemvõimu murda? Ma arvan, et tuleb teha oma tööd ja kui sul on hea toode, kui sul on kliendid, kes tahavad seda toodet osta, ja sa suudad end selgelt väljendada ja oma soovidest teada anda ja kutsuda jaeketi sellesse väärtusahelasse osalema, siis seda kõike on võimalik teha. Need soovitused, mis Urmasele said antud, ma arvan, et olid paar aastat tagasi, siis kui ma ise hüppasin asjale kallale ja hakkasin oma pilguga üle vaatama. Minu kolleegid võivad seda öelda, et ma olen kõikide klientide juures, ja ma ei ole mitte kliendi peadirektori või nn ostudirektori juures, vaid ma olen kohal selle kategooria ostujuhi juures, selle tütarlapse, naisterahva või selle poeglapse juures. Koos arutame, kuidas võiks teha. Meil on olnud palju selliseid põksimisi, võib-olla isegi üksteisele ärategemisi. Me poeme jälle uuesti. Meil on olnud kannatust ja jõudu see kõik ära kannatada ja tegelikult oleme me praegu kettidega tõdemusel, et koostööd saab teha küll. Sa pead teadma, mida sa tahad ja kuidas sa seda teed. Ma võib-olla täna isegi annaks Urmasele teise soovituse.

Milline on Eesti kõige koostööaltim jaekett? Poliitiliselt korrektne on öelda, et tähestiku järjekorras. Meie jaoks on kõik kliendid väga tähtsad, jätkuvalt üritame iga kliendi uksest sisse saada. Meie roll on oma ettevõtet kaitsta, jaekettide roll on oma müüke kasvatada, eristuda teistest jaekettidest ja meelitada kliente enda juurde. Meie soov oleks see, et juurdehindlust pannakse bränditootele ja private label’i tootele võrdselt, siis me oleme kahe käega selle poolt, et kes tahab olla uus turule siseneja, siis tema teeb private label’i toodet või omamärgi toodet.

Kommentaar

Põllumeest vali turul või poes

Oliver Kruuda, ASi Tere juht Äripäevas ilmus hiljuti foto, millel on kolm vaprat kodumaa metsade ja maade eest võitlejat nelja plakatiga. Tõeline (julge) naine seisab Eestimaa põllumehe eest ja nõuab rahvuskeskset poliitikat, teises käes raske Prisma poekott – milles ka kindlasti garanteeritud hinnaga 0,50eurost piima, eestimaist. Aga Prisma piimatarnija kirjutab arve peale 0,44 eurosenti pluss 20% käibemaksu riigile, mis teeb sisseostuhinnaks 0,528 eurot, ja Prisma müüb seda piima alla sisseostuhinna. Kas seda odavat piima ostev klient teab, et see odav ost on kaubanduslik trikk ja Eesti põllumeest edasi ei aita? Eestimaise metsa ja maa ja kodumaise (põllu)majanduse jätkusuutlikkuse ilusad sõnad kaalutakse kaubaleti ees seistes üles loetud sentide eest. Ei saa panna pahaks odavate toodete eelistamist, kõik me tahame saada võimalikult palju väärtust/tulu/kaupa/õnne võimalikult vähese pingutusega. Aga me tahame ka muid väärtusi – kodumaad, maitset – ja me peame valima. Ma tahaks väga, et Eesti inimesed valiksid Eesti põllumeest mitte plakatitega, vaid poeleti ees või turul, see pakuks põllumehele kõige suuremat rõõmu – ja sellel sugugi mitte kergel 24/7 tööl oleks mõte, kui saaks ilma trikitamata väärilist tulu teenida. Ega Eesti põllumees pole mingi streigimees ega protestimees (kuigi Brüssel on uusi trikke õppima sundinud), pigem kõva töömees, iseenda peremees, kelles plakatiga platsil seismine tekitab pigem piinlikkust.