Kasvavaid kanaleid ei mõõda keegi

“Lühidalt – kui reklaamimahu monitoorimismetoodikat ei muudeta, siis olulisi tõusjaid meediumite seas 2013. aastal ei näe,” võttis seisu kokku meediaagentuuri Initiative juht Indrek Soom.

Tema hinnangul jääb tänavune aasta kommertsreklaami mahu poolest eelmise aastaga üsna samale tasemele. “Üksikud turule sisenejad toovad lisaraha, aga see ei tohiks suurt pilti eriti mõjutada, välja arvatud valimisreklaam,” tõdes ta. “Interneti osakaal võiks ju pisut veel tõusta, aga sellest olulisem on Google’is ja Facebookis olev reklaamikäive, mida Eestis praegu ei mõõdeta,” lisas Soom.

Smartadi juht Rando Rannuse hinnangul toetab internetireklaamituru mahu kasvu ka printreklaami ehk ajalehtede endiselt kõrge hinnatase.

Otsepostitus on kindel tõusja. Universal McCanni juhi Meelis Järvela hinnangul võib sügisestest kohalike omavalitsuste valimiste tõttu sel aastal kindlate tõusjate sekka lugeda ka välimeedia ja otseposti. “Viimane tõuseks minu hinnangul ka ilma valimisteta,” lisas Järvela. Televisiooni eelmise aasta langus peatub ja ehk tuleb ka väike lisa, ennustas ta. “Tervikuna kokku annab see meediamaastikule mõõduka 5% tõusu,” arvas Järvela.

Ka Media Contactsi juht Kaarel Oja ennustas meediainvesteeringutele 5protsendist kasvu. “Turg liigub enamasti SKPga samas taktis ning seega võiks investeeringute tase 2013. aastal kasvada valimiste toel ca 5%,” selgitas ta.

Oja hinnangul kasvab digitaalses meedias mahult mobiilsetele seadmetele suunatud reklaam, mis võrreldes eelmise aastaga suudab katta suurema osa meie tarbija meediapäevast. “Samuti näeme digitaalses meedias videoformaadi kasutamise tõusu, mis võimaldab traditsioonilise telereklaamiga võrreldes sarnast tarbimiskogemust, kuid paremat mõõdetavust reklaamija jaoks,” arvas ta.

Mediabrands Digitali juht Erki Heinsaar ennustas samuti meediatüüpidest suurimat tõusu internetile, tõenäoliselt pisut ka televisioonile. Tema hinnangul kahaneb printreklaam, eeskätt ajalehtedes, välimeedia ja raadio on stabiilsed.

MediaComi juht Janeck Uibo n-ö vana meediat maha ei kannaks. “Usume MediaComis, et kõik erinevad meediatüübid on olulised ja leiavad kasutust, sh on üle saadud “traditsioonilise” meedia alavääristamisest. Seda nii meediakanalite endi seas kui ka klientide suunal, kus töötavat kanalit ei maksa pelgalt “vana” pärast vältida.” Nii TV-l kui ka trükimeedial on oma eesmärk ja koht kampaanias, kinnitas ta.

MPG Estonia tegevjuht Kert Kangert põhjendas meediaturu 5protsendise kasvu ennustamist ühelt poolt valimiste tõttu turule lisandunud rahaga ja teiselt poolt hiiliva hinnatõusuga meediakanalites. “Loodetavasti suudavad rohkem kohalikest ettevõtetest sõltuvad meediatüübid 2013. aastal säilitada võrreldavaid mahtusid Eesti majanduse jätkuva mõõduka kasvu valguses,” ütles ta.

Rõõmuhõiskeid ei kosta kuskilt. Omnicomi meediadirektori Teet Rehepapi sõnul ei ole aasta algus meediareklaamiturul kõige reipam. “Mitte ühestki meediatüübist ei kuule rõõmuhõiskeid ületatud eelarvest, pigem vastupidi,” tõdes ta, ennustades online-reklaamile siiski tõusu.

CMS-PHD juhatuse liikme Oliver Vilmsi sõnul sõltuvad paljude suurte reklaamijate eelarved paljuski sellest, mis toimub suurtes Euroopa riikides, ning see mõjutab oluliselt ka Eesti reklaamiturgu.

Alpha Balticu juhatuse liige Marika Jahilo toob probleemina esile ressursimahuka hangeteks valmistumise. “Klientide sagedane agentuurivahetus ei ole hea kellelegi. Pidev koostöö loomine võtab ära energiat, mida tuleks kasutada kliendi sisulistele eesmärkidele pühendumiseks,” märkis ta.

Meediakulutustele ennustab ta aga valimiste aastal parteide raha toel 3–5% kasvu.