Suurtest naftafirmadest oleks režiimimuutusest kindlasti võita ConocoPhillipsil ja ExxonMobilil, kui uus valitsus lubaks välisinvestoritel riiki naasta.
Venezuela naftatööstuse riigistamine 2007. aastal sundis need firmad riigist lahkuma. ConocoPhillips oli sel ajal Venezuela naftatööstuses suurim välisosanik, kelle konfiskeeritud varade väärtus oli toona ca 4,5 mld dollarit. Praegu on nende varade turuväärtus 20-30 miljardit dollarit, ütles Oppenheimer & Co naftasektori analüütik Fadel Gheit.
Analüütikute hinnangul võiks Venezuela naftatoodang ulatuda 6-9 miljonile barrelile päevas, kuid hinnatakse praegu vähem kui 2,5 miljonile barrelile. Rafineerimistehaste kehva seisu tõttu impordib riik nii bensiini kui diislikütust USAst.
Venezuela majanduse probleemid ei piirdu üksi naftasektoriga. Kogu tööstus, kus riigistati üle 1000 ettevõtte, on kehvas seisus, elektrienergia kasutust tuleb defitsiidi tõttu piirata.
Chavezi poliitika pärandiks jääb kasvav võlakoorem, ühed kõrgeimad laenukulud arenevate riikide seas, maailma üks kiireimaid inflatsioonitemposid ning peamiste toidu- ja esmatarbekaupade defitsiit. Hiljutine devalveerimine tuleb kasuks riigi rahandusele, kuid muudab imporditud kaubad kallimaks. Kestev lahendus majandusprobleemidele see ei ole, nendib agentuur Bloomberg.
Hugo Chavez, kes oli võimul 14 aastat ning lõi ja juurutas selle aja jooksul omanäolise sotsialismi, suri teisipäeval 58 aasta vanusena vähki.