Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põllumeeste järel protestima IT-sektor?

    Põllumehed põletasid põhupalle, et nõuda suuremaid eurotoetusi. Järgmisena tuleks "valmis panna" IT-meestel, sest ITK taristu projektid riskivad Euroopa Liidu 2014–2020 eelarvekavas üldse rahata jääda.

    “Jah, nad võiksid seda teha küll, aga õige koht ei ole siiski mitte ELi eelarveläbirääkimised,” ütles riigikatselei Euroopa Liidu asjade direktor Juhan Lepassaar.
    “Digitaalse turu peamised kitsaskohad ei ole mitte infrastruktuuris, vaid regulatiivses raamistikus,” ei lasknud Lepassaar end kõigutada küsimusest, kas sellised kehvad väljavaated homme algavatel ELi eelarveläbirääkimistel seaksid ohtu Eesti jaoks ühe prioriteetseima valdkonna – digitaalse ühisturu.
    Pigem on digitaalse ühisturu arendamiseks oluline edasi minna piiriülese elektroonilise ­autentimise ja autoriõiguste küsimustega, mis on määruste ja direktiividega lahendatavad, selgitas Lepassaar.
    ELi 2014.–2020. aasta eelarve mahu kärpimist tuleb aga valitsusjuhtidel jätkata veel vähemalt 20–30 miljardi euro võrra. Selline on nn netomaksjate riikide nõue, kes keeldusid kinnitamast mullu novembris laual olnud kompromissi. Selles oli Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy Euroopa Komisjoni algset pakkumist 80 miljardi euro võrra vähendanud.
    Novembrist jäi kõlama, et põllumajandustoetusi ja ühtekuuluvuspoliitikat rohkem kärpida ei anna. See tähendab, et täiendavad kärped ELi eelarves peavad tulema n-ö tuleviku arvel. Sellelt eelarverealt, kus on teadus- ja arendustegevus ning Euroopa Ühendamise rahastu, millest hakataks edaspidi rahastama ELi piiriüleseid infrastruktuuriprojekte. Sealhulgas IKT ja energeetika sektoris.
    Eraldi 10 miljardit eurot on transpordi projektidele rahastusse üle tõstetud ühtekuuluvuspoliitika vahenditest, millest saaks raha ka Rail Baltic.
    Lepassaar ei nõustunud, et sõnades konkurentsivõimet esikohale seavad liikmesriigid tegutsevad eelarvet kokku leppides risti vastupidi.
    “Komisjoni algne pakkumine suurendas konkurentsivõimele ette nähtud summasid kohati lausa neli korda ja nüüd on seda tõusu kärbitud,” ütles ta. Raskel ajal, kus eelarve üldmahtu on kärbitud, on konkurentsivõimele minevat raha ikkagi suurendatud.
    “Ei saa öelda, et eelarve esialgsed eesmärgid on jäetud täitmata,” pareeris ta, nentides, et komisjon alahindas oma eelarveid kärpivates liikmesriikides valitsevat survet, mis ei lase nõusse jääda ELi eelarve mahu kasvatamisega.
    Milliste konkreetsete numbrite üle ELi valitsusjuhid Brüsselis vaidlema hakkavad, selgub homme pärastlõunal. Alles siis avalikustab Herman Van Rompuy täiendavad kärpekohad.
    Ühe väga tõenäolise kärpekohana nimetavad meediakanalid Euroopa Ühendamise rahastut, kus IKT projektid võivad üldse rahata jääda ning energeetika valdkonna vahendid samuti oluliselt väheneda. Viimasest olnuks kavas rahastada nii Balti riikide regionaalset LNG-terminali kui ka elektri- ja gaasiühendusi Balti riikide ja Põhjala vahel.
    Samas, nagu näitab kogemus Estlink 2 rajamisega, saab piiriüleseid infrastruktuuriprojekte hea projekti olemasolul rahastada ka struktuurivahenditest. Paraku vähenevad sellega riigi sees kasutuseks olevad summad.
    Kui kõrvutada Eesti eelmise eelarveperspektiivi 2007–2013 eraldisi ja mullu novembris viimati laual olnud ettepanekut, saaks Eesti ELi eelarvest järgmisel perioodil 4,02 miljardit eurot (neto). Eelmisel perioodil oli see summa 2011. aasta hindades 3,8 miljardit eurot.
    Ühtekuuluvuspoliitika vahendid vähenevad pisut, sest Eesti elatustase on tõusnud ja riikide järeleaitamine ongi nende toetuste eesmärk. Järsult kasvavad põllumeeste otsetoetused, samas kui maaelu arendamise toetusi on kärbitud.
    Eesti plaan on Brüsselis eelarvekõnelustel ka suuremaid maaelu toetusi nõuda, kuid üldplaanis on Eestil eelarve üldmahu kärbetes seni hästi läinud, kui teiste riikidega võrrelda.
    Homme algava kohtumise eel telefonitsi vestelnud Suurbritannia peaminister David Cameron ja Saksamaa kantsler Angela Merkel kinnitasid omavahel üle, et üritavad täiendavad kärped läbi suruda. Eriti on Cameroni kriitika all Euroopa institutsioonide töötajate palgad ja hüved.
    Eestile võib siitki soovimatu bumerang tulla, kuna kärbitakse reeglina uute ja veel juurdumata huvide arvel. Eestis on aga üks ELi uuemaid agentuure – IT agentuur.
    ELi eelarvekõnelused on alati rängad, homse kohtumise eel on avaldatud nii ettevaatlikku optimismi kui ka hoiatatud, et tulemus ei tule kergelt.
    Lõppenud on kõnelused aga alles siis, kui heakskiidu annab ka Euroopa Parlament, mis vaatab kärbetele viltu. Samuti on parlamendis tähtsa teemana laual ELi eelarve omavahendid, kuhu võib edaspidi minna ka loodetud laekumine 11 riigi eestvedamisel kavandatavast finantstehingute maksust.
    Lepassaare sõnul võib eelarveraamistik saada klausli, et omavahendid vaadatakse uuesti üle perioodi jooksul. Või jääb see teema juba järgmiste eelarvekõneluste teemaks.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.